Pildistas LK team
Viimane foto Arne Ader, loodusemees.ee
Villpead Ida-Virumaal sulavas lumes
Tupp-villpea Eriophorum vaginatum
Nende mitmeaastaste lõikeheinaliste perekonna kasvukohtadeks on turbapinnaseliste rabade männikud, samuti madal- või siirdesood ning rabastuvates lodumetsades. Seal kasvavad villpead mätastena ehk tihedate puhmikutena ja on oma kasvukohtades arvukad. Nende kõrgus võib küündida poole meetrini, seega tähelepanuta nad ei jää.
Tupp-villpea pähik
Tupp-villpeade varre tipus märkame ainult ühte pähikut (meil kasvavatest neljast villpea liigist on vaid temal varre tipus üks pähik). Taimel näeme arvukalt niitjaid lehti ja need on kolmekandilised ning katsudes veidi karedad.
Õitsemise algus võib tänavu jõuda kätte märtsi lõpus, aga tavapäraselt õitsevad tupp-villpead aprilli alul. Paraku märkavad inimesed taime kollakaid ja tagasihoidlikke õisi harva.
Möödunud aasta ülesvõte õitsevast tupp-villpeast aprilli alul, värskelt sadanud lumes
Tudu Järvesoo loodusemees.ee
Selleks, et taimest täielikku ülevaadet saada, võime alates maikuu teisest poolest märgata eelpool nimetatud maastikel valgete õiekarvadega juba viljunud tupp-villpäid. Vanasti kutsuti neid kalevipoja juusteks.
Taime viljad valmivad juuliks, kui viljaks muutub pisike munajas pähklike.
Muuhulgas võiks teada, et villpead on Eestis olulised turvast moodustavad taimed.
