Pildistas LK team
Õitsema hakanud sinilill
Harilik sinilill Hepatica nobilis
Ilmad olid möödunud reedest soojad ja päikeselised. Äsja õitsema puhkenud sinililletaimel märkame kas ühte või kahte lühikest õievart, mis õitsemise aegu pikemaks sirguvad, nii umbes kümne-kahekümne sentimeetristeks. Peened õievarred paistavad punakaspruunidena, aga on kaetud roheliste karvakestega, kuid lehetud.
Iga sinilille õis kasvab oma varre otsas. Need asetsevad lehtede kaenlas ja üks taim võib kasvatada kuni kaksteist õievart.
Sinilille õis
Puhkenud õie läbimõõt võib jääda umbes kahe sentimeetriseks ja õitseaeg umbes nädalaseks. Ööseks õied sulguvad ja halbade ilmadega õied ei avane. Õite vananedes pleegib sinilille õite tuttav sinine värvus märgatavalt heledamaks.
Õielehtede arv on sageli erinev. Sinilille tupp- ja kroonlehed pole eristunud, seega on sinised õielehed tegelikult õiekattelehed, aga kevadkaunid nii eemalt kui lähedalt.
Mis siis annab sinilille taimele varakevadiseks õitsemiseks võimuse ja väe?
Sinilille taim kasvatab omale pinnases jämedate juurtega viltuse risoomi ja sinna on juba möödunud aastal talletatud varakevadiseks õitsemiseks vajalikud varuained.
Sinilillede lehedki kasvasid juba möödunud aastal. Need on muutunud taime õitsedes servadest veidi punakateks, aga võivad olla mõnel taimel koguni kuivanud. Südame- või neerukujuliste lehtede rootsud on pikad ja peenikesed. Suure klorofülli sisaldusega tumerohelistel lehtedel võivad vahel olla märgatavate heledamate laikudega. Tumerohelise lehe alakülg võib värvuselt vahelduda purpurpruunist kuni lillakate toonideni. Õitsemise aegu märkame, et sinilill hoiab oma lehti risti päikesekiirtega.
Uute lehtede kasvatamisega alustab taim alles peale õitsemise lõppu.
Sinilille maa-alune risoom sirgub pikemaks risoomi tipust ja taime vanus võib vanadel kasvukohtadel küündida kuni mõnesaja aastani.
Sinilille kui liigi vanuseks hinnatakse umbes 40 kuni 50 miljonit aastat.
