Põldlõoke Alauda arvensis
Nädalavahetuse ilusate ilmadega muutus põldlõokeste põhirände kõikjal märgatavaks, aga ilm muutub sel nädalal uuesti külmemaks ja sajusemaks. Sõna lõokesetalv ei ole meile võõras, aga isegi värskelt sadanud lumi sulab meil tavaliselt mõne päeva jooksul.
Juba nädala eest oli esimese laine saabujate hulgas ornitoloogide teadmiste kohaselt enamuses isaslinnud. Kuid sarnase sulestiku tõttu on nii isas- kui emaslindudel võimatu vahet teha. Linnumeeste teadmiste kohaselt saabuvad emalinnud kuni paar nädalat hiljem ja seda sarnaselt paljudele teistele rändlindudele.
Põldlõokeste pruunikashalli sulestiku varjevärvus lubab paigale tardunud linnul pea märkamatuks jääda. Pealael nähtavaid kiirusulgi turritatakse nii erutuse kui märgatud ohu korral. Tugeva kehaehitusega põldlõokeste kehapikkus jääb alla paarikümne sentimeetri ja kaaluks nelikümmend grammi.
Maapinnal toimetavad põldlõokesed kõndides või joostes. Ümbrust uudistatakse mõnel kõrgemal mättal või kivil. Olete Te märganud põldlõokesi põõsastel või elektritraatidel istumas – sellist vaatepilti kohtab väga harva.
Toiduks otsitakse, kas ületalve säilinud taimede seemneid, aga samuti putukaid või nende vastseid, kui ilmad uuesti soojemaks muutuvad.
Põldlõoke
Põldlõokeste lendu tõusul hakkavad silma laiade tiibade valged tagaservad ja sabal valged veermised sabasuled.
Kevadrände aegu kuuleme põldlõokeste lõõrimist sageli ka metsades või isegi linnades.
Kuula põldlõokeste laulu: LINK ja LINK
Põldlõoke laulab varakevadest südasuveni ja seda koidust kuni hämarikuni, lennates kõrgel õhus ning värelevalt paigal lennates.
Kuid pesitsemise aegu sulanduvad põldlõokeste lõõritamised ühtseks suureks kontserdiks ja päris raske on eristada, kas heinamaa kohal laulab kaks, kolm, neli või veel rohkem lõokesi.
Põldlõokeste vaatlused: LINK
