Fotod Arne Ader, loodusemees.ee
Video salvestas LK team
Punase alapoolega leevikese isalindu tunnevad kõik
Leevike Pyrrhula pyrrhula
Kevadtalviseid leevikesi on päris arvukalt näha ja linde võime samas ka kuulda. Vastu kevadet lagunevad lindude seltsingud ja moodustuvad paarid. Varsti siirduvad leevikesed kuusikutesse, et pesitsemiseks valmistuda ja sellest ajast saab alguse lindude peidulise elu periood. Haudepaare jääb meile pesitsema veidi üle saja tuhande ehk tegu pole ainult värvikate talviste külalistega.
Mingi osa meil märgatavatest leevikestest rändab edasi oma pesitsusaladele põhja või kirde suunas.
Helepruuni alapoolega emane leevike jääb sageli märkamata
Täiskasvanud leevikeste pealagi on must ja mustadel tiibadel märkame laia valget vööti ning sama värvi jääb ka nende päranipuala.
Ainult isaslinnu põsed, rind ja kurgualune paistavad leevikesepunasena. Emaslinnu põsed ja rind on heledalt pruunikad ning nad jäävad isaslindudest veidi pisemateks. Kui emaslinnu seljasulestik paistab hallikirjuna, siis isaslinnul jääb selg sutsu tumedamaks.
Leevikesed paistavad rohevintidega olevat enam vähem samas kaalus ja suuruses: pikkust viieteist sentimeetri ringis ning kaalu kolme-neljakümne grammi vahemikus.
Veel koos püsivad leevikeste talvesalgad ja samuti paarid otsivad toiduks vahtra-, saare- või umbrohuseemneid. Muidu veidi kohmakatena tunduvad vintlased on toitu hankides haruldaselt osavad ronijad.
Leevikeste veidi nukker ja vilejas kutsehüüd on hästi kuulda, aga nende katkendliku jadaga väga vaikne ja katkendlik laul koosneb nukratest viledest, kurinatest või kriiksuvatest silpidest.
Leevikese kutsehüüd: LINK
Leevikese laul: LINK
Leevikeste vaatlused: LINK
