EOÜ kutsub vaatlustes osalema
Koostas Tarvo Valker, EOÜ ornitofenoloogiliste vaatluste projekti koordinaator
Fotod Arne Ader, Kaarel Kaisel, loodusemees.ee
Kuigi tänaseks on paljudes kohtades maha sadanud lumi, siis viimase nädala ilmad on olnud tegelikult äärmiselt soojad (muuhulgas purunesid mitme ilmajaama õhutemperatuuri päevarekordid) ja tänu sellele on jõudnud meile ka mitmeid uusi saabujaid. Samuti on mitmetel varemkohatud liikidel alanud massilisem saabumine.
Uued saabujad (12.03) seisuga:
Rüüt
Rüüt (Pluvialis apricaria) – 6.03 kohati Valguta poldril. Tegu on antud liigi jaoks tavapärase saabumisajaga. Tänavune esmasaabumine on viimase 10a keskmisest ühe päeva võrra hilisem.
Nõmmelõoke maanteel
Nõmmelõoke (Lullula arborea) – 6.03 märgati lindu Valgas. Saabumisaeg on tavapärane. Tänavune esmasaabumine on viimase 10 aasta keskmisest (10.03) neli päeva varasem.
Sarviklõoke
Sarviklõoke (Eremophila alpestris) – lindu kohati 6.03 Saaremaal Türjul.
Suurkoovitaja
Suurkoovitaja (Numenius arquata) – 8.03 nähti suurkoovitajat Saaremaal Koovil. Tegu on suurkoovitaja jaoks väga varase saabumisega. Viimase 10 aasta keskmisest (25.03) on tänavune saabumisaeg koguni seitsmeteistkümne päeva võrra varasem.
Tõmmukajakas
Tõmmukajakas (Larus fuscus) – 8.03 kohati tõmmukajakat Pärnumaal Valgerannas.
Must-lepalind
Must-lepalind (Phoenicurus ochruros) – lindu märgati 9.03 Saaremaal Salmel. Tegu on väga varase saabujaga, mis on viimase 10 aasta keskmisest (22.03) koguni kolmteist päeva varasem.
Suitsupääsuke
Suitsupääsuke (Hirundo rustica) – suitsupääsukest kohati 9.03 Pikla tiigil, mis on väga varane saabumine. Esimesed suitsupääsukesed saabuvad meile üldjuhul aprilli esimesel dekaadil. Tänavune saabumine on Plutof-i andmebaasi põhjal Eesti varaseim ja viimase 10 aasta keskmisega (10.04) võrreldes kohati esimest suitsupääsukest tänavu lausa kuu aega varem.
Lühinokk-hane (vasakul) eristamine tundra-rabahanest (paremal) ei ole kõige lihtsam määramisülesanne. Lühinokk-hane jalad ja nokk on roosad, rabahanel aga oranžid ning lühinokk-hane selg on rabahane omast heledam. Foto: Uku Paal, estbirding.ee
Lühinokk-hani (Anser brachyrhchos) – lindu kohati 9.03 Hiiumaal Putkastes. Plutof-i andmebaasi põhjal on tegu teise varaseima saabumisega Eestis. Vaid 2020. aastal vaadeldi esimesi isendeid veel varem, 6. märtsil ehk 3 päeva varem, kui tänavu. Viimase 10 aasta keskmisega võrreldes on sellekevadine saabumisaeg kümme päeva varasem.
Hallpõsk-pütt
Hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) – pütti nähti 10.03 Saaremaal Nasval.
Väike-laukhani. Tallinna loomaaed
Väike-laukhani (Anser erythropus) – väike-laukhane kohati 11.03 Pärnumaal Häädemeeste vallas. Tegu on läbi aegade kõige varaseima väike-laukhane vaatlusega Eestis, mis on senisest saabumisrekordist 8 päeva võrra varasem. Üsna kindlasti ei ole tegu Fennoskandia asurkonna lindudega, kes peatuvad valdavalt alles talvitusaladel Kreekas. Vaadeldud varased isendid võivad olla nii Lääne-Venemaa populatsioonist pärit isendid kui ka Rootsi taasasustusprogrammi linnud. Kummagil isendil rõngaid siiski polnud.
Puna-harksaba. Foto VikipeediA, autor Thomas Kraft
Puna-harksaba (Milvus milvus) – linde kohati nii 11.03 Saaremaal Tagaveres , kui Läänemaal Puises. Saaremaal Mõisakülas vaadeldi jaanuaris ka ühte talvitavat isendit. Meil kohatud puna-harksaba vaatluste hulk on iga aastaga suurenenud ja kõige sagedamini kohatakse liiki meil just varakevadel märtsis või aprillis.
Lisaks on alanud mitmete lindude massilisem saabumine. Näiteks põldlõokese vaatluste arv Plutof-is on viimase nädalaga tõusnud 48-lt 424-le ja kiivitajal 44-lt 357-le. Samuti saabus viimase nädalaga Eestisse arvukalt hanesid. Varem vaid üksikutel kohatud suur-laukhanesid on viimase nädalaga vaadeldud juba suurtes parvedes - näiteks eile peatus Pärnumaal Audru poldril 2500 isendit.
Eesti Ornitoloogiaühing kogub sel kevadel taas teateid esimestest saabunud rändlindudest. Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka lindude sugu ja vanus. Tähtis on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.
Ornitoloogiaühing palub vaatlusandmed kirja panna rakenduses PlutoF GO või platvormil PlutoF, kust need jõuavad avalikku andmebaasi eElurikkus.
NB! Oodatud on mitte ainult esimeste, vaid ka järgnevate saabuvate isendite vaatlused.
