- Kas Eestis on mõni mets, mis oleks ainult loodusliku dünaamikaga ehk täielik ürgmets? Praeguseks ollakse üldiselt ühel meelel, et ei ole.
- Eesti metsad on üleüldse väga noored ehk et enam-vähemgi ühtsetes klimaatilistes tingimustes arenenud metsadest saame rääkida vaid 2000-3000 aastat kestnud perioodide vältel.
Kahest eelnevast tulenevalt on tänased salumetsad nii või teisiti miskitpidi sekundaarsed salumetsad.
Aga mis on salumetsade kaitse eesmärk täna? Põhiliselt ikka liigikaitseline ehk nendele liikidele eluvõimaluste loomine, kes täna saaksid elada salumetsades. Nii palju neid tükikesi maastikul veel on, et mingi pilt olemasolevast liigirikkusest on tekkinud. Salumetsade tänaseks alles olevat liigirikkust säilitavad näiteks veel paljud metsa vääriselupaigad või juba kaitse alla võetud, kahjuks üsna väikesed metsaalad.
Seega kui kasvatada kasvõi vääriselupaigale ümber looduslikku salumetsa (kui ümberringi on selleks sobivad mullad), levivad liigid sealt aja jooksul ( - siis kui puud on piisavalt vanad ja tekivad sobivad substraadid) laiali ja taastavad juba pikaajalist ellujäämist tagavad populatsioonid ning taastub ka looduslik metsa arengudünaamika, mis tähendab seda, et mitte kogu salu pole korraga tuulemurd või ühevanuseline puudetukk.
Kui vaadata kuivendamise mõju, siis teatud üsna haruldastele saluliikidele pole see mingi probleem asustada ka kuivenduse tagajärjel tekkinud salusid, kui seal kasvavad sobivad puuliigid ja tekivad vajalikud substraadid.
Lõppude lõpuks on ka kogu maastik dünaamiliselt arenev ja aastatuhandeid tagasi minnes olid mitmetes tänaseks liigniisketes paikades tunduvalt kuivemad metsatüübid. Ja vastupidi, kui mõelda näiteks kergelt kaldus
olevaid ja aina tõusvaid rannikupiirkondi.
Kõiki maastikul toimunud protsesse mudelites muidugi arvesse võtta ei jõua, kuid ilma nendetagi on selge, et vanad salumetsad oleksid maastikus väga palju levinumad, kui inimene poleks oma tegevust just nendele
muldadele laiendanud. Seega on kasvõi edasise ressurssoloogilise arengu ja klimaatlise referentsi jaoks vajalik sellise algkoosluse säilitamine piisaval pindalal.
Video Osoonis 05.07.1999.
Haruldaste liikide kaitsest vääriselupaikades. Selgitusi jagavad ökoloog Mart Külvik, botaanik Anneli Palo ja projektijuht Kaili Viilma: LINK
