Aasta loom rott

Eestis võib rändrotti kohata peaaegu igal pool, kuid Kagu- ja Ida-Eestis, kus leidub veel kodurotte, on rändroti asustus märgatavalt hõredam.
Ave Kruuseli foto

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi  kutsub kolmapäeval, 14.aprillil kell 18 kõiki veebis  virtuaalsele loodusõhtule, kus teadlane Andrei Miljutin kõneleb teemal : „Rotid – hästi tavalised ja väga ebatavalised loomad“.

Nii rändrott (pildil) kui kodurott sõltuvad talvel inimeste elupaikadest.
Ave Kruuseli foto

 
Kuus suve tagasi ostsime Küllätüvä külla talu, mis oli neliteist aastat tühjana seisnud. Esimene talv möödus meil täiesti närilistevabalt. Ju nad olid harjunud inimvabast tarest kui postist mööda käima: pole sooja ega toitu. Järgmise aasta talvel kolis pööningule isane kodurott. Esialgu käitus ta viisakalt. Ma jätsin elakesele tare peale kuivanud leivakontsikuid. Ent mingil hetkel otsustas rott ka inimeluruume inspekteerima hakata.

Paistis, et minusse suhtus ta viisakalt: kui ma üksi tares ööbisin, turnis omaette anomanulgas, aga mu elukaaslasel jooksis öösel paar korda üle näo. See loomakesele saatuslikuks saigi – mees rabas ta kinni ning pitsitas surnuks...

"Rotiaasta". Asko Künnapi kujundatud aasta looma vapp.

Eesti Terioloogia Selts koostöös MTÜ Aasta looma, Looduskalendri, Tallinna Loomaaia, Eesti Loodusmuuseumi, RMK ja Eesti Jahimeeste Seltsiga on kuulutanud aasta 2021 loomaks roti. 

Igal aastal kuulutatakse pidulikult välja „aasta tegijad“, et neid tiitliga austatud liike rahvale järgneva aasta jooksul lähemalt tutvustada. Juba 8 aastat on tehtud valik ka imetajate seast. Lõppenud aastal olid fookuses nahkhiired – kõik 12 liiki. Nende salapäraste öiste tiivulistega said Eesti inimesed tutvuda muuseumites näitustel, ringkäikudel looduses, vestlusõhtutel, läbi videopilti edastava kaamera ja veel mitmel viisil.