Kuusalu kandi allikad

Опубликовано Looduskalender - сб, 11/17/2018 - 09:09
Autorid

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Содержимое

Taas on lopsakas hein oma vägevuse kaotanud ja maadligi madalamaks vajunud. Puude lehed on langenud raske kihina maale ja loonud suurepärase sillutise metsaretkedeks. Vaevarikkad sääse- ja parmuajad on läbi ja nüüd on aeg looduse kaunimaid kohti avastada.

Kõige parem allikate otsimise aeg ei ole veel siiski käes, sest maa ei ole külmunud ja pole esimest härmalund, mis näitaks kätte maapinna soojemad kohad, aga esimese allikaretke ma möödunud pühapäeval tegin.

Marek Laimets

Marek Laimets

Nimelt korraldas Soolemb – pärisnimega Marek Laimets, põneva hiisi mööda käimise Kuusalu ümbruse metsades ja põldudel. Kuraditosin inimest on neid retkesid teinud ennegi, nii Saare- kui Järvamaal, mina liitusin nendega esimest korda.

Kuusalust otsisin allikaid raamatu “Eesti allikad” jaoks põhjalikult 2013. aastal. Koos Ott Sandraku, Meelika Kindeli, Mart Laanpere ja  Priit Adleriga said kirja kuulsamad – Turje kelder ja Kuusalu Silmaallikas, Lepiku allikad ja suur vana hiiepaiga allikas praeguse kiriku aias.

Jõudumööda olen neid vaatamas käinud – Lepiku allikad on laiali mööda Kuusalu linna aedasid, igaühest suliseb puhast, selget vett jugadena. Ausalt öeldes ei tea ma ühtegi teist Eesti linna peale Hiiumaa Kärdla, kus puhas joogivesi samamoodi õues vabalt voolaks. Aga Hiiumaal on tegemist pigem inimese loodud arteesiakaevudega. Tõsi, vana kuulus Kuusalu allikas, kus pesti surnuid ja mille ravivesi andis lahingusse minejale selga võlusärgi ja mille võluvett viidi pudelites väljamaa kuningakodadesse, on nüüd väljavoolu linnatänavate alla matmise läbi seisma jäänud ja roiskuma läinud. Tallinn-Narva maantee mahasõidu teede vahele on ahistatud ka Lauritsakivist natuke ida poole jääv Silmaallikas.

Just selle Silmaallika juurest retk algas, tõsi allikas on kuiva suve tõttu üsna kuiv.

Ja esmakordselt viis teekond mind ka kuulsa Kuusalu Pajulinna juurde, rõngakujulise kividest keset sood ehitatud muinaslinna juurde. Paik on täiesti kummaline, selle servast voolab läbi Kuusalu allikatest pärit veekanal, mille põhjas samuti allikad. Aga just puud on siin lummavad, sigris-sagris okstega, kased täis tuulepesi ja juured kaunilt sammeldunud. Üheteistkümnendast sajandist pärit maalinna keskelt on leitud põlenud viljavaru, iga kivimürakas vallis on meie esivanemate käte poolt siia kohale toodud. Just see käegakatsutav esiajalugu loob paigale erilise hingamise, tõelise hiiepaiga tunde.

Kuid hoopis kummaline oli minu jaoks see, et Pajulinnast pool kilomeetrit Narva poole, kohe suure maantee servas voogab maa seest välja allikate kaskaad, mis ridamisi oja põhjas valge liiva tantsuna maapõhjast välja keedes, moodustab märkamatult suure jõe. Õigeveidi meenutades Saaremaa Odalätsi allikaid. Vennaniidi allikateks on seda paika vanadel kaartidel nimetatud. Ometi ei ole siit üles kirjutatud ühtegi vana pärimuslugu. Mis võis olla sellise unustamise põhjuseks? Ehk polegi tegemist unustamise, vaid hoopis suure saladusega.

 

Vennaniidi allikas

Vennaniidi allikas

 

Vennaniidi allikas

Saaremaal on palju “niidi” või “niidu” nimelisi paiku, mis hiiepaigad. Ehk ongi hiieniidud olnud erilised paigad, kus käidi vaimurahvaga suhtlemas, aga teistele sellest ei räägitud. Kummalisel kombel kõlab sellega kaasa ka Vennaniidi allikatest põhja poole jääv ala Hiievälja, kus Kahala järve ääres keset lagedat välja kummaline platoo, üsna sarnane Pajulinna varemetele.

Lauritsakivi

Lauritsakivi

Vaba talu remmelgad

Vaba talu remmelgad

Aga ka sealsamas Hiievälja kõrval on Vaba talu õues voolamas allikad, mis ehk kunagi sealsete paljude Hiie nimeliste paikade kõrval olnud erilise tähtsusega. Allikapaiga teeb pühalikumaks küllap vanaperemehe poolt põlluserva istutatud kaks suur hõberemmelgat, mille tüveharud liitudes moodustavad hiigelsuure kaksis-vee “W”.

Võibolla on need perenaise ja peremehe armupuud, aga praegu jätavad rändajale mulje nagu hiigelsuurest wabaduse-monumendist.

 

Räimiku allikas

Räimiku allikas

Räimiku allikas

Ja tundub, et põliseid talusid saabki siinkandis ära tunda just allikate järgi. Paljudes õuedes on põliste puude vahelt välja jooksmas puhtad ja selged allikad. Sõitme külas Räimiku talus on maadligi vajunud majade vahel pisike kahekambriline keevate allikatega allikamaja, kust voolab vesi suuremasse allikatiiki. Ja kohe sealsamas Suure-Puugi taluõuel südamekujuline paekividega ääristatud veevõtukoht ja allikatiik, kust pidi aegajalt vett suisa üles keema.

Hämmastav oli minu jaoks kõigi nähtud allikate juures aga see, et allikavee temperatuur oli neis praegu 8 kraadi ligi. Isegi väga soojade ilmadega on suvel allikate temperatuur vaid 7,2 kraadi. Ja nüüd õues valitsenud +4 kraadi juures selline soojus? Kas on soe suvi laadinud me maapõue niipalju soojust, et see tõstab ka allikavee temperatuuri? Igatahes on Külmataadil sel aastal kõvasti tegemist, et korralik lumetekk maale peale saada.

На своей веб-странице мы используем cookie-файлы для поддержания технической функции и улучшения опыта пользования.

Также мы пользуемся аналитикой данных и рекламными услугами.