Mai esimene nädal. Pääsutalv

Опубликовано Looduskalender - пн, 05/06/2019 - 10:10
Autorid

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Väike-Emajõe lamm Tõllistes

Väike-Emajõe lamm Tõllistes ( www.loodusemees.ee )

Содержимое

Vanarahvas ütleks, et saabus pääsutalv. Aeg, mil tormihoogudega sadanud lumevalge nii tärganud lilledele kui ka pääsudele-kägudele kukile tuleb. Nii ongi, käes on Eesti kuues aastaaeg – neli on tavapärased, viies kuulus Soomaa üleujutus ning kuuendaks kevadine pääsutalv või vähemalt pääsuvilu.

Aga pole midagi imelikku selles putuktoiduliste lindude varajases kohale saabumises, sest nemad liiguvad sinna, kus on putukaid. Ja putukaid oli õhus nii maa, kui mere kohal.

Tõsi see merevesi oli pool meetrit madalam ja jooksis nüüd kestvate idatuultega meie merest ära, eelkõige need pealmised soojad veemassid, mis ka päevasooja annaksid.

Ilmamuutus peaks praegu uue kuu ajal taas tulema ja millise ilma Kuu meile maikuuks teeb, on vaid tema teada.

Aga küllap venib nüüd pikemaks kevadiste õitsejate õiepulm. Kased ja vahtrad on siiski juba oma õied tänavatele heitnud, aga kirsipuude ja ploomide valge õitemeri näib lõputu. Siiski lendab suuremate tuulehoogude ajal õhus valgeid kroonlehti ja alati ei saagi aru, kas tegemist on õielehtede või külmade jäiste helvestega.

 

Põldosi

Põldosi ( www.loodusemees.ee )

Aga murus seisavad nagu piigid õieli põldosja kevadised võrsed. Ja põnev on jälgida, kuidas võililled oma õienupud sellise ilmaga kinni hoiavad, veel eelmise nädala keskel olid kõik nurmed täis väikeseid kollased päikeseid, aga nüüd soojendatakse oma ilu ja tulevikku paksude roheliste kattelehtede vahel.

Võilillemänge ära siiski jätta ei tasu. Kui võililleõiega on kontrollitud kurgu alt, kas ikka head eestimaist võid on söödud, mitte transrasvu sisaldavaid määrdeaineid – siis võiks lillemahla varrest pigistades joonistada käele ka päikese ja kallima nimetähed ja keerulised keemiavalemid... Head kollast taimemahla tuleb praegu ka vereurmarohust, aga selle võiks jätta soolatüügaste peletamiseks.

Hüüp

Hüüp ( www.loodusemees.ee )

Linnuriigi üllataja oli minu jaoks sel nädalal hüüp. Hüüpi peab oskama kuulata. Ta ei hõika nii, nagu plaadi peal, korralikult ja kõlavalt “pudelisse”. Tema hääl kostub äkki pimedusest, õõnsalt ja „verd tarretama panevalt“. Kui ei teaks, et see hüüp on, siis arvaks vähemalt mardust veetantsu tantsimas. Ja sel nädalal kuulsin esimest korda ka, kuidas üksi jäänud hani madalalt pimedas lennates... röökis. Südantlõhestavalt ja täiest kõrist. “Ärge jätke mind maha! Kus te olete?” Samasugust appikarjet on õhtuti kuulnud ka teised linnumehed – võimalik, et see uus linnuhääl on meie heidutusjahi tulemus.

Muidugi on karvaste loomade olulisim uudis see, et alanud on põdravasikate sünnipäevapeod. Äsjasündinud kepsutavad veel tasakesi ema kõrval vaikses võsasopis, aga pea on oodata mulluste põdralaste eksirännakuid linnades, sest enne uute ilmakodanike sündi saadetakse nad „isehakkamasaama“.

На своей веб-странице мы используем cookie-файлы для поддержания технической функции и улучшения опыта пользования.

Также мы пользуемся аналитикой данных и рекламными услугами.