Vaatame Eesti loodusrekordeid - II osa

Опубликовано Looduskalender - пт, 09/06/2019 - 10:10
Autorid

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Ronga pesa männil

Ronga pesa männil (www.loodusemees.ee )

Содержимое

Rekord nr. 4. Kuus rongapoega.

1986 aasta märtsikevades leidsin Kadrina külje all, nn. Sula Ennu metsas elu esimese rongapesa. Lehekuus samal aastal lennuvõimestus seal kuus rongapoega. Pilt on tehtud 9. lehekuul samal aastal 21 meetri kõrguselt naaberkuuse otsast. Tavaliselt saab tuule tiibadesse rongapesas 2-3 poega.

 

Hiireviu pesa poegadega

Hiireviu pesa poegadega (www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 5. Viis hiireviu poega.

1999 aastal lennuvõimestus Neeruti Maastikukaitsealal Patermäe pesas viis viupoega. Pesa heinakuisel ülevaatusel naaberkuuse otsast, tõusid kõik viis täissulis viupoega pesas püsti ja neid oligi kokku viis. Tavaliselt saab ühest viupesast tuule tiibadesse kaks poega. Seega, ületas see pesakond keskmise 2,5 korda. Tegu oli hea hiireaastaga, mis lasi kõigil viiel viupojal suureks kasvada.

Hiireviude mäng

Hiireviude mäng (www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 6. Üheksa viupaari.

Kahel aastal, 1989 ja 1990 pesitses väikesel Neeruti maastikukaitsealal (1250 hektarit) kokku üheksa paari hiireviusid. Kõikide paaride pesad õnnestus mõlemil aastal ka üles leida-otsida. See teeb keskmiseks asustustiheduseks ca. 130 hektarit paari kohta, mis väga väike suurus on. Tavaliselt on hiireviu keskmine pesitsusterritoorium ca. 300 ja rohkem hektarit suur. Kõrget maailmarekordilist asustustihedust soosib väga mosaiikne ja mitmekesine maastik.

На своей веб-странице мы используем cookie-файлы для поддержания технической функции и улучшения опыта пользования.

Также мы пользуемся аналитикой данных и рекламными услугами.