Pildistas LK team
Kopsurohud õitsevad
Harilik kopsurohi Pulmonaria officinalis
Kopsurohtude kasvukohad jäävad viljakamatele muldadele, kas salumetsadesse või metsaveertele, aga samuti puisniitudele.
Kevadised õitsejad on mitmeaastased taimed. Harilikul kopsurohul on kasvupinnases peidus roomav ja hästi harunenud risoom, mille pungadest sirguvad maapealsed taimevarred.

Harilik kopsurohi
Kopsurohtude äsja puhkenud õied on roosad ja paiknevad tipmistes õisikutes, aga värvuvad õitsemise edenedes sinisemaks. Õied muutuvad vananedes uuesti roosaks ja tumedamaks roosaks, sest taimerakkudes toimub happesuse langus, mis soodustab vananedes õite värvi muutumist.
Lisaks on õite värvuse muutus sõnumiks tolmeldajatele sest noored roosad õied on nektaririkkamad, kui vananevad õied. Kopsurohud ei ole isetolmlejad, vaid putuktolmlejad.
Kimalane kopsurohu õit tolmeldamas

Hariliku kopsurohu karvakestega leht
Harilik kopsurohi võib kasvada kuni kolmekümne sentimeetri kõrguseks ja on meie looduses tavaline, v.a. Kagu-Eestis.
Meil kasvab kahte liiki kopsurohte ehk harilik (millest jutt) ja sinine (see taim on muutunud täitsa haruldaseks ja kaitsealuse liigi leiukohad jäid Lõuna-Eesti niitudele) kopsurohi.