Põhjatuulega tormihommik

Tormi maksimum oli pealelõunal kella 15 paiku, kui tuulepuhanguid mõõdeti 28 m/s ja Saaremaal lendasid majade katused ja kadus ka kaamerapilt.

Paistab sedamoodi, et kokku tuleb korjata allesjäänud tehnika, et ette võtta kaamerasüsteemi suurem remont. Anname Teile olukorrast teada, kui ise targemad oleme.

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Esimesed hülgepojad jäid veebikaamera vaateväljas silma 5. veebruaril, mil nende sünnikaal võis olla veidi üle kümne kilo ja nende esimeseks kasukaks on hallikasvalge titekarv - lanuugo.

Emashüljes imetab tavaliselt oma ainust poega umbes kolm nädalat ja selle ajaga võtab hülgepoeg kaalus juurde kuni nelikümmend kilo. Imetamise lõppedes peavad noored hülged iseseisvalt hakkama saama sest emapiimaga on organism omandatud vajalikud varuained.

Hülgepulli kaelal märkame voldilist nahka ja nende kasukas on emashüljestest tumedam

Hallhüljes        Halichoerus grypus   

Vaatluste järgi sündis esimene hülgepoeg 5. veebruaril. Emashülged hakkavad imetamise lõppedes indlema ja täiskasvanud isasloomad hoiavad koloonias sarnasel emastel „pilku peal“.

Kui vanalt saavutavad suguküpsuse hallhüljeste emas- ja isasloomad?

Hallhüljes       Halichoerus grypus    

Seda me teame, et emashüljes imetab poega ainult kolm nädalat ja et hülgepiima rasvasisaldus on kuni 58%. Lisaks kõigele sel ajal emashüljes ei toitu. Kas pole hämmastav?

Kui suur võib olla imetamisperioodil emashülge kaalukaotus?

Nagu arvata võib on kaalumine keeruline, aga arvutused näitavad et imetava emaslooma kaalukadu võib küündida kuni nelja kiloni ööpäevas, aga hülgepoeg võtab kaalus sama ajaga juurde vähemalt kaks kilo.

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Kuidas noorlinde ja täiskasvanud kotkaid kaamerapildis eritada?

Täiskasvanud merikotkal märkame valget saba, heledamat peasulestikku ja kollast nokka. Kuni viienda eluaastani on merikotkaste noorlinnud kas tumepruuni või valgekirju sulestikuga ja sabasuled neil veel valgeks ei ole muutunud. Kuni suguküpsuse saabumiseni hulguvad noorlinnud laialt ringi.

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Kaamerapildis annab hülgepoegi kokku lugeda vähemalt veerandsada. Nagu tähele panete on emasloomad oma lasteaia koondanud kaldaala lesilast kaugemale. Seal liikumist ja seega ka ohtu hülgehakatistele vähem.

Kaamerapildis näeme liikumas tumeda kasuka ja kaelavoltidega vanu ja suuri isasloomi, aga nendest juba innaaja hakatusel.

Hülgepoegadest ja emasloomadest oli juba juttu: LINK

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Vanemad hülgepojad said täna nädalasteks.

Hülgepoja sünnikaal jääb kümne ja kaheteistkümne kilo vahele ja nende esimeseks kasukaks on hallikasvalge lanuugo ehk „titekarv“.

Emashüljes imetab oma poega kuni kolm nädalat või siis mõned päevad vähe. Imetatakse kuni kümmekond korda ööpäevas, aga teadma peab, et hallhülged tegutsevad päevasel ajal. Hülgepojad võtavad imetamise ajaga kaalus juurde kolm- kuni nelikümmend kilo. Kogu imetamise vältel emashülged ei toitu ega rooja.

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Päev päevalt on uusi ilmakodanikke üha rohkem. Ilmad on päikeselised, mis annab lootust, et enne akupargi väljavahetamist saame ülekannet kenasti jälgida.

Keskkonnaameti soovitus:

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Ilus päikseline ja lääne kaare tormine päev. Tuult iiliti üle 16 m/s, õhus +3 ja merevees + 2 soojakraadi.

Mõned hülgepojad põõsaste vahel eks emasloomadel rahulikum veidi eemal poegida, kui tihedalt hülgeid täis rannakividel.

Tänane pildirida:

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Ilm oli täna Saaremaa läänerannikul päikseline: õhusooja kaar kraadi, tuult kuni 4 m/s ja veetemperatuur 1,5 plusskraadi ringis.

Kuigi päike käib veel madalalt laadisid päikesepaneelid toiteakusid.

Kaadrisse jäi ainult neli hülgepoega, aga neid on kindlasti juba rohkem…