Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist
Hülgepoeg, kirju kasukaga emahüljes ja tumedad hülgepullid
Hallhüljes Halichoerus grypus
Hallhüljestele on loomulikuks poegimispaigaks merele tekkinud jääväli, aga merejää teke Läänemerel aasta aastalt paistab vähenevat. Hülged on sunnitud jää puudumisel poegima väikesaartel, kus tingimused oluliselt kitsamad. Sellistes tingimustes kasvab hüljestel stressitase, sest emashüljes koos pojaga vajavad enda ümber vähemalt kehapikkuse jagu ruumi. Maalapil, kus hülged tihedalt koos, levivad neil kõikvõimalikud tõved ja haigused ning ka sellised, mida laiule jätsid möödunud suvel pesitsenud linnud. Jääväli on suurtele loomadele siiski steriilne keskkond.
Innaaeg algab emashüljestele poegade imetamise lõppedes ja seda pildil olevad hülgepullid ootavadki. Üldjuhul saab soo jätkajaks emasega tugevam isend, aga suguküpseks saavad hülged nelja ja kuuenda eluaasta vahemikus. Nooremad isasloomad ei ole laiul poeginud hülgekarjade puhul just edukad, sest nad peletatakse kogenud hülgepullide poolt lihtsalt eemale. Kui täiskasvanud tumedakarvalise hülgepulli pikkus on kaks ja pool meetrit või rohkem, siis tema kaal on vähemalt veerand tonni või isegi suurem.
Emashülged kolmenädalase poegade imetamise aegu ei toitu ja selle ajaga võib nende kaal langeda poole võrra, sest poegade toitmine toimub organismi talletatud varuainete arvelt. Seega võib isastest lühem emashüljes, kes enne poegimist kaalus paarsada kilo jääda innaajaks umbes sada kilo kergemaks.
Hülgepoegade edasisest elukorraldusest arutleme lähipäevil.
