Talilinnukaamera

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Pasknäär ( www.loodusemees.ee )

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.

Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Põldvarblase tunneb lihtsasti ära valgel põsel oleva musta laigu järgi. Sulestiku põhjal põldvarblastel sugu eristada ei saa, kuid suurema musta kurgulaiguga isaslinnud on sotsiaalselt kõrgemal positsioonil (www.loodusemees.ee)

Lindude toidumajal näeb sageli seemneid söömas ka põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad põldvarblased salkadena, võib neid mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle elada isegi sadakond. On tähelepanuväärne, et Mandri-Eestis on põldvarblased üldlevinud, kuid saartel aga haruldasemad.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Sinitihane  (www.loodusemees.ee)

Kaameraga toidumajal askeldab teiste lindude seas vilgas sinine lind – sinitihane. Kuigi tema toiduks on peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud, toitub ta talvepoolaastal ka taimede seemnetest-marjadest ning maiustab hea meelega inimese poolt pakutavate päevalilleseemnete ja rasvaga. Meelepärase puudumisel võib ta süüa ka puude pungi.

Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rivaalitsevad rasvatihased  (www.loodusemees.ee)

Ka sel aastal alustame veebikaameraga toidumaja külastavate lindude tutvustamist Eesti kõige tuntumast linnust rasvatihasest. Kui pesitsevaid rasvatihaste paare on Eestis 300 000-400 000, siis talvel on rasvatihane Eesti arvukaim talilind – kokku talvitab siin 1-1,5 miljonit isendit.

Ülekande võimaldavad ELISA ja VEEBIKAAMERA
Linde toidab Balsnack

otsestriim | uudised | foorum | 

Külaliste pilt Made, LK foorumist

Lõuna-Eestis ei ole talv järgi andnud. Lõokesetalv hõivas eile õhtupoolikul kogu Eesti, aga järgmisel nädalal ootame kevadisi ilmasid, soodsat tuult rändlindudele ja nende saabumist. Toidumaja jäi oma kohale ja linnud külastavad seda kevadiste ilmade saabumiseni.

Täname talilinnukaamera vaatajaid ja Looduskalendri foorumit, kes toimuval silma peal hoidis.

Talilindude toidulaua eest kandis hoolt Balsnack, www.balsnack.ee

Kaamera vaateväljas tegutsenud linde lindude tutvustas Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Kohtumiseni uuel hooajal!

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Hallrästas ( www.loodusemees.ee )

Hallrästas       Turdus pilaris

Talvel käivad hallrästad sageli kümnetest, mõnikord isegi sadadest lindudest koosnevate salkadena aias põõsastele ning puudele jäänud marju ja õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid söömas.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Suurnokk ( www.loodusemees.ee )

Suurnokk-vint ehk suurnokk          Coccothraustes coccothraustes

Ehkki silmapaistvalt tugeva ja massiivse nokaga suurnokk-vinti ei ole lihtne märgata, on ta Eestis suhteliselt tavaline parkide ja lehtmetsade lind. Kuna suurnokk-vint tegutseb enamasti kõrgel puuvõras ning tema häälitsused on vaiksed ja tagasihoidlikud, tuvastavad kogenud linnuvaatlejad suurnokk-vindi enamasti iseloomuliku tiksuva kutsehääle järgi.

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Hallpea-rähni jala ümber on takerdunud kas rasva- või rähnipalli roheline ümbrisvõrk

Hallpea-rähn       Picus canus

See on esimene kord, kui kaamera vahendusel kohtame rasvapalli võrku takerdunud lindu, aga võrgu jala ümber on saanud hallpea kusagilt lähikonnast – kahju linnust.

Aastaid tagasi, kui kaamera oli Otepääl saime euroopa vaatajatelt manitsusi, et võiksime rasvapallid metallvõrgust söötjatesse asetada ja nii sai ka tehtud.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Tamme-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Tamme-kirjurähn       Dendrocopos medius