Minu mets

MINU METS: Mida külvata, mida istutada?

Postitas Looduskalender - L, 03.06.2017 - 12.12

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

Männikasvud

Männikasvud

Ja ongi käes aeg metsa rajama hakata. Kõik see nõuab küll kulutusi, aga need saavad kunagi kuhjaga tasutud. Üheks lahenduseks on muidugi taimede ja seemne toome puukoolist, kuid väiksematel aladel saab katsetada ka odavamaid ja looduse seisukohalt sobivamaid võimalusi.

Kõige parem on uue metsa rajamiseks kasutada võimalikult lähedalt pärit puutaimekesi ja seemet, mis tagab kõige parema sobivuse. Ka võib istutusmaterjali osaliselt või täles ulatuses ise kasvatada, kuid ka selleks on vaja seemet Kui aga ümbruskonnast pole midagi võtta, siis tuleb kasutada kontrollitud omadustega materjali.

Mõnikord on laialehiste puude läheduses tihedalt isekülvi, sealt saab osa välja kaevata ning eemale istutada. Ka kuuse puhul on see otstarbekas.

MINU METS: rajame uue metsa

Postitas Looduskalender - K, 31.05.2017 - 14.14

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kased lähevad lehte

Kased lähevad lehte

See, milline saab olema Sinu tuleviku mets, ei sõltu paraku ainult enda tahtest. Tuleb väga täpselt arvestada looduse eripärasid. Pinnas, vee liikumine ja veetaseme aastaringsed muutused määravad ära, millistest puuliikidest saab koosneda üks tugev ja terve mets. Üsna olulist rolli mängib vee ja mulla omapära just alustaimestiku kujunemisel.

MINU METS: kuidas puud metsast ära tuua?

Postitas Looduskalender - P, 28.05.2017 - 08.08

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Hobused karjamaal. Petaaluse, Matsalu

Hobused karjamaal. Petaaluse, Matsalu

Me võime raie kavandamisel lähtuda kuitahes õigeist põhimõtteist ja jätta kasvama kuitahes hästi valitud puid, kuid järelemõtlematu ja hoolimatu väljavedu võib muuta selle kõik olematuks. Tulemuseks on vigastatud puud, purustatud pinnas ja alustaimestik, maha rullitud ning sodiks trambitud järelkasv.

Seepärast on välja veo õige ettevalmistamine, õige väljaveoviisi valik, õige tehnika ning korralik järelevalve hädavajalikud asjad. Mitte mingil juhul ei tohi alustada raiet, mõeldes, et kui saan puud langetatud, küll nad kuidagi metsast välja ka saab.

Samuti tuleb meeles pidada, et iga väljavedu lõhub kuigivõrd metsa. Seega me saame kahjustusi küll vähendada, aga täiesti ära hoida neid ei saa.

MINU METS: jäta järelkasv alles

Postitas Looduskalender - K, 24.05.2017 - 10.10

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

 

Vanemal riigimetsa raielangilt leidsin siiski jäljed, et aastakümme või veidi enam tagasi on nii tehtud - säästetud on kadakaid ja tammepuid (palumännik)

 

Vanemal riigimetsa raielangilt leidsin siiski jäljed, et aastakümme või veidi enam tagasi on nii tehtud - säästetud on kadakaid ja tammepuid (palumännik)

Enne kui saele voli anda, tuleb läbi mõelda, kas tasub midagi langile alles jätta. Elujõuline järelkasv on rahaline võit, sest neid kohti ei ole siis vaja uuesti täis istutada või külvala.

Seega tuleks raie ja eriti väljavedu kavandada ning korraldada nii, et võimalikult palju kasvuvõimelist järelkasvu alles jääks. Ühtlasi säilib nii alustikku ning seeneniidistikku, mis sealt siis kiiremini ülejäänud maa-alale levib.

Peaksime muidugi vaagima, missugune järelkasv annab kiiremini uue ning antud kohale sobiva metsa. Äranäritud haavavõsa tulevases männikus või liiga kaua varjus kiratsenud männikõverikud pole mingi väärtus.

MINU METS: kui pole muud lahendust, siis lageraie

Postitas Looduskalender - P, 21.05.2017 - 11.11

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Lageraie

Lageraie

Selle sajandi kõige levinum metsaraie viis on kahtlemata olnud lageraie. Tõepoolest, nii saab kõige paremini kasutada võimsaid masinaid ja puidu omahind tuleb tunduvalt madalam. Kuid metsale tervikuna, sealhulgas mullastikule, veestikule ja loomastikule, on lageraie kõige kahjulikum raieviis.

Seega, parem oleks, kui saaks üldse läbi ilma lageraieta! Paraku näib see olevat üpris lootusetu. Aga sel juhul tuleks rakendada kõiki mõeldavaid abinõusid, et vähendada lageraie kahjulikku mõju elustikule.

MINU METS: ka jaokaupa võib

Postitas Looduskalender - K, 17.05.2017 - 10.10

Kirjutas Kalle Eller

Foto Arne Ader

Metsaraie Laanemäel

Metsaraie Laanemäel

Mõni sõna sellest, kui oted pärinud või kätte saanud või ostnud tüki üsna looduslikus seisundis metsa. Mis siis saab?

Kõigepealt võiks kohale kutsuda asjatundjad. Kindlasti oskavad teid abimeheni juhatada Eestimaa Looduse Fondi töötajad.

Üldjuhul selgub, mets on küll üsna looduslik, aga kaugeltki mitte ürgmets. Selles metsas võib leida paar-kolm ohustatud liiki ja võib-olla ka mõne harulduse.

Ilmselt on kohalekutsutud asjatundjad võimelised andma põhilised soovitused, kuidas leitud 2-3 liiki ennast hästi tunneksid. Samas tahaksite sellest metsast kohe ka tulu saada, kui just mitte uue sõiduriista ostmiseks, siis vähemalt maamaksu tasumiseks. Mida teha?

MINU METS: metsast saab tulu sajandeid

Postitas Looduskalender - L, 13.05.2017 - 10.10

Kirjutas Kalle Eller
Fotod Arne Ader

Palumets

Palumets

Kuidas siis ikkagi oma vara säästlikult majandada? Nii, et Sinu maadel kasvaks ilus mets aastakümneid ja võib-olla isegi aastasadu, aga aegajalt oleks ka tulu loota. Üheks võimaluseks on rajada endale püsimets.

Inimese istutatud-külvatud mets on enamasti üheliigiline, seal kasvavad, kas ainult kuused, männid või näiteks kased. Kindlasti on seal puud ühevanused, nad saavad vanaks ühel ja samal ajal ning kui inimene neid maha ei raiu, variseb neist enamik kümnekonna aasta jooksul.

Palumännik. Kaiu mõhnastik

Palumännik. Kaiu mõhnastik

MINU METS: kas kaasik või kuusik?

Postitas Looduskalender - K, 10.05.2017 - 11.11

Kirjutas Kalle Eller
Fotod Arne Ader

Lõotalv

Lõotalv

Proovime kõigepealt selgeks teha, milline mets Sinu maadel kasvab. Üks võimalus on metsa liigitada selle järgi, mis puuliik on selles enamuses. Nii on sündinud sellised sõnad nagu männik, kuusik, kaasik, lepik, tammik, aga ka pärnik, haavik ja kadastik.

Ent kui asjasse sügavamalt süüvida, siis mõistame, et ka männikul ja männikul on vahe. Ja sookaasik on sootumaks midagi muud, kui põllu servas sirguv arukaasik. Metsateadlased on välja mõelnud väga täpseid metsatüüpide süsteeme. Kuigi neid on mitmesuguseid, erinevad nad peamiselt selle poolest, mida pidada kõige tähtsamaks. Ühed peavad selleks peapuuliiki, teised alustaimestikku, kolmandad mulda…

MINU METS ehk kuidas jääda rikkaks

Postitas Looduskalender - L, 06.05.2017 - 11.11

Kirjutas Kalle Eller
Foto Arne Ader

Mustikamännik

Mustikamännik.

Kuidas säästlikult majandada?

Oleme metsarahvas, mets on meid toitnud ja varjanud. Salapäraste laante, linnulaulust rõkkavate salude, tuules mühavate mastimändideta oleks meie elu tunduvalt vaesem.

Ilmselt on tükike Eesti rohelisest rikkusest nüüd ka Sinu oma ja Sa seisad küsimuse ees, kuidas majandada oma metsa.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.