Kabli loodusraja laudtee. Foto: (CC) Ivo Kruusamägi

Kui liigud Pärnust Läti poole, siis jääb tee äärde linnumaailma tutvustav õpperada - Kabli looduse õpperada, kus saab tutvuda nii pesakastide, rõngastamise kui rannaloodusega. Rada pole pikk - 1,8 km, läbimiseks kulub paar tundi, kui infotahvlite ja peatuskohtadega natukene tutvuda.

Lai ratastooli- ja lapsevankritee ulatub raja algusest külastuskeskuse juurest pesakastimaailmani. Teele jääb ka Kabli linnujaam, kus linde rõngastatakse ja  kapten-reeder Jakob Marksoni majamuuseum.

(Uuendatud Street View vaatega 2018. aasta kevadel)

Osmussaar on kõige loodepoolsem maatükk Eestis, Dirhamist lahutab seda 8 kilomeetrit avamerd. Dirhami sadamast ongi kõige lühem tee laevaga saare lõunatipus asuvasse madalasse sadamakohta.

Looduse poolest on Osmussaar vägagi unikaalne. Põhjakaldal asub veest ja jääst uuristatud skulptuurne pankrannik ning kaldale on uhutud ka mõned pommikestad (ning üks pooleks murdunud raudlaev), sisemaal on mitu umbjärve, lõunaotsas ilusad liivarannad ja bretšarahnud.

Ühepäevane retk saarele sisaldab ca 12 km jalutamist.

Niisiis, seadsime seekord sammud (rattad) Järvamaa poole, kus teatavasti asub Norra. Lähenetud sai lõuna poolt, sest nii on põnevam. Just lõunast viib Norrasse kitsas metsatee, mis kohati on üsna mudane. Ületada tuleb ka väike sild.

Sinnakanti jääb Endla looduskaitseala idaserv, mille kõige tuntumad matkamagnetid on Vilbaste allikad. Kui seal kopp või labidas maasse löödi, siis purskas maast vesi välja - nii nagu juhtus nõukogude ajal Oostriku jõe ääres ja mõisa-ajal samuti sama jõe servas. Üks puurauk purskab siiamaani ja kraavihallide poolt tabatud veesoon ehk Valtri kaev pulbitseb tee ääres praegugi.

On matkaradasid, mis veel tunduvad tavalised, kuid varsti seda enam pole - üks neist on loodusrada Poruni ürgmetsas. Kui Reisijutud.com seal 15 aastat tagasi käis, rääkisid kohalikud karudest, kes öösiti keset eimiskit telkivate matkajate juurde tulid ja nina telgist sisse pistsid, et nuusutada, kust see hea toidulõhn tuleb. Kohalik seeneline soovitas kavalalt: korjake neid kummiseeni, mina neid ei taha, aga jätke puravikud minule. Kummiseenteks nimetas ta kukeseeni.

Praegu jäävad paljud matkarajad ja metsad aina hõredamaks, aina tavalisemaks muutuvad aga loodusrajad raiesmikel. Sellist "mitmekorruselist" ürgmetsa aga, kus kirves ja saag pole sada aastat maastikku kujundanud, leidub just sellel Poruni rajal.

Viitna oli möödunud sajandil ja selle aastatuhande alguses Põhja-Eesti liikluse ühel tähtsamal tuiksoonel. Kõik, kes kulgesid idast läände või läänest itta, sõitsid siit mööda, mõned peatusid ka Viitna söögikohtades või poes. Kohe siinsamas, natuke Kadrina poole asub ka Viitna loodusõpperada, mis kulgeb natuke pikemalt, kui lihtsalt ümber järve. Väga sügavas järves meeldib harjutada ja võistelda ka allveeorienteerujatel, kuid kõrged liivased kaldad meelitavad kohale ka niisama puhkajaid. Suvel saab ujuda, kuigi sügav järv soojeneb aeglasemalt kui muidu, järve tagant kulgeb ka üks üsna uus ja põnev matkarada üle oosiharjade Tapani välja. See rada on alles mõned aastad tagasi sisse raiutud.

Street View´ täpid maastikul: 

(Täiendatud 2018)

Simisalust saab alustada suhteliselt pikka matka üle Vahe-Eesti soode Kautla kanti välja. tegemist on ka A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevuspaikadega. Rajad viivad ühelt soosaarelt teisele, kus enam talusid pole, kuid on infotahvlid ning küla- ja taluasemed koos laagripaikadega.

Tammsaare Muuseum (TAMMSAAR huvipunkt GPX failis ja kaardil) on hea koht alguses teemasse sisse süvenemiseks. Muuseumist saime me ka tõeliselt retro matkaraja juhendi 1970ndatest.

Värska on saanud värske ilme viimaste aastatega - sammastega bussiootepaviljon nagu ülikool, uued teed ja puhtad, pöetud muruplatsid. Kui oled siiakanti sattunud, siis leiad erinevaid majutusasutusi veekeskusest hubase kodumajutuseni ning spaamõnudest järvesupluseni.

Seda viimast saabki teha Õrsava järves. Boonusena viib järve taha RMK laagriplatsile kaldal kulgev matkarada. 

Kaldad on järvel erilised. neid põhja pool eriti ei kohta. Gauja lademe liivakivipaljandid on pigem iseloomulikut Lätile, aga Värska külje all männimetsa all on need ilusad vaadata otse järve kaldal. 

1996. aastal avati Keila-Joal Eesti esimene nn euromatkarada - tähistatud ja piisavalt lihtne, et ka mitte nii sportlikud ja vanemad inimesed ilusti läbitud saaksid.

Selleks, et oleks euromatkarada, ei tohi maastik olla väga raske ja peatuskohti peab olema piisavalt tihedalt. Rada on tähistatud märkidega, millest igaühe juurest peab järgmine selgelt näha olema, et teaks edasi minna. Kunagiste plaanide kohaselt kulgeb E9 euromatkarada Laadoga järve kaldalt Portugali lõunatippu katkematult mööda Euroopa mandriosa rannikut.

Emaläte enne sissevarisemist.

Taevaskoja maastik on üks Eesti rahvusmaastikest. See on ka mõnedel andmetel Eesti TOP 5 hulka kuuluv vaatamisväärsus, seega võiks Taevaskoja matkarada ka Google Street View vaates olla, et selle tee saaksid läbi jalutada kõik, kes ka kohapeale ei satu.

Taevaskoja-laadseid pinnavorme leidub muidugi ka mujal Lõuna-Eestis, näiteks Toolamaal ja Leevakul Võhandu ääres või Süvahavva kandis, kuid Taevaskojas on need liivakivipaljandid kõige suuremad.

Vasalemma-Klooga matkaraja logistikat on lihtne korraldada elektrirongiga. Tallinnast Vasalemma rongiga hommikul kohale, jalgsi 17 km Kloogale ja sealt õhtul elektrirongiga tagasi. Ühe korra pilet (üks ots) maksis mõlemal reisil 1,8 eurot (2011).

Teekond viib mööda Loode-Eesti väikesi kruusateid ühest külast teise, teele jääb asustust ja metsi. Rajale jääb ka üks trahter, kus keha kinnitada ja mitu poodi toidutagavarade täiendamiseks.

Vasalemmast alustades satub matkaja esialgu rahulikku, vaiksesse aedlinna, kuhu hommikuselt rongilt saabuvad vaid rataskärudega suvila- ja aiamaaomanikud. Asula väikleste poekeste ees on siiski juba kohalik klientuur ootamas või lihtsalt tšillimas.