Looduskalender Kuku raadios

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Räägitakse, et tänavu on üle mitme-setme aasta taas üks hea muraka-aasta. Aga nii nagu see hea muraka-aasta algas vagusi, nii on ta tegelikult lõppenud. Mu sõbrad ütlevad, et  kandsid viimaste nädalate jooksul soost välja tubli naiste seljakotitäie murakaid pärast paaritunnist rabajooksu. Nii umbes 10 kilo neid väärtuslikke marju õnnestub heade murakakohtade teadjatel ikka korjata.

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Tarakvere allikas

Elu teeb vahel kummalisi keerdkäike. Alles see oli, kui mu hea sõber Sirje Penjam endale Tarakvere allikal uue maakodu välja laulis, nii et lühikese aja jooksul leidis ta endale lähikonnast tühjalt seisnud talu ja ka raha selle ära ostmiseks. Aga mulle meeldib see, kuidas lähikonna allikad on talle avanud nüüd ka oma südame.

Nädal enne jaani käisime koos vaatamas neid allikaid, mis ta lähikonna metsadest leidnud on. Ja kui alustasime matka taas rõõmsalt suliseva Tarakvere allika juurest, siis hea karge vee eest allikasse münti heites kadus tema soovimünt kohe liiva alla, mis on viiteks sellele, et tema soov täide läheb. Ehk oli selleks soov, et ümbruskonna allikad taas korda saaks.

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Pööripäev on käes, täna öösel on öö kõige lühem ja päev kõige pikem. Homme hommikul luuakse ka uus kuu, nii et üks väga väekas aeg on käes.

Eesti rahva jaoks on väe saamise koht sellistel aegadel saun ja päikese pööruspäeval saunas vihtlemine.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Puuk käel ( www.loodusemees.ee ) 

Koroona ajal on mul tütar Aotähega kujunenud tavaks teha õhtueel üks pikem koerajalutamiskäik ümber ERMi ja nüüd olen avastanud palju uusi asju, mis hommikupoole sama teed käies silma pole jäänud.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Põnev kurgipeenar ( www.loodusemees.ee )

Uus reaalsus on see, et paljud on sel aastal hakanud potipõllumeesteks või kanapidajateks. Hool kellegi eest toob aga kellast kellani töötanud inimesed tagasi tegelikkusesse, olukorda, milles elavad põllumehed iga päev. Me ei saa peale tööaja lõppu keerata kasvuhoonet lukku ja minna tuppa telekat vaatama, kasvuhoonesse väljaistutatud taimed tahavad öökülmade vastu kaitsmist ka siis, kui kell on üle südaöö. Kanu noolima tulnud rebast tuleb tõrjuda ka siis, kui uni oleks kõige sügavam. Me ei saa jätta kanakesi söötmata ja taimi kastmata pelgalt sellepärast, et algasid puhkepäevad.

Hool elusorganismi pärast kohustab.

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Kuklasepesa

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste, õuesõppe koolitaja

Viimastel aastatel on Eesti investeerinud betooni – meil on hiigelsuured uued betoonist haiglad, meil on päratud ostukeskused, mille läbijalutamiseks tuleb aega ja jõudu varuda, meil on hiigelsuured uued betoonist koolimajad.

Ja tasus vaid kurjal koroonal tulla, kui adume, et väiksem oleks parem. Väikeses poes on vähem nakkusohtu, väikeses haiglas ei lööks üks nakatunu kogu plaanilist ravi uppi ja väikeses koolis teaksime kohe, kes on haige ja viirust oleks tunduvalt lihtsam ohjata.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kartul ( www.loodusemees.ee )

Aeg on nüüd pööranud meie sihid ja tegemised hoopis teise suunda, enam ei ole väärtus lõputu rahateenimiseralli, vaid see, kuidas hakkama saada ilma tehiskeskkonnata. Meid vaevavad sarnaselt muu loomariigiga vaid kaks muret – kust saada süüa ja kuidas püsida soojas. Nooremal põlvkonnal ehk ka eksistentsiaalne soojätkamise soov.

Praegu leiad kõige kiiremini üles need inimesed ja sõbrad, kellega tasub koostööd teha. Kes ei vaata su peale ühest küljest nagu potentsiaalsele nakkusallikale ja kes oskavad sinuga suheldes leida viise, kuidas sind mitte nakatada.

Selliseid inimesi tuleb hoida ja neile ka tingimusteta appi minna, sest järgmine abivajaja olete võibolla ise.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Tiberna auk Salajõel ( www.loodusemees.ee )

Kevad on õue toonud oma ilu ja hingevärina. Me rõõmustame iga võilillelehe üle majaservas, veel ei mõtle keegi nende mürgitamisele, veel on rõõmu murul ukerdava kiriteo üle. Nii nagu aastaajalisuse hinnangud, nii oleme praegu hetkes, kus kõik meie väärtushinnangud on muutumas.

Veel ei ole meil probleeme joogivee kättesaadavusega, aga ka see võib hetkega muutuda. Ja pole mõtet üksteist paanika õhutamises süüdistada, vaid kasutada tuleks aega, mis antud meile teistsuguse elu ettevalmistamiseks. On hea, kui kõige õudsamad stenaariumid ei täitu, hoidkem selleks pöialt. Aga ellujäämise teadmisi tasub nüüd endale ammutada. Rõhutan veelkord, et on hea, kui neid pole vaja kasutada, aga tagataskus võiks nad valmis olla.

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Freesturbaväli Napsi soos ( www.loodusemees.ee )

Suur osa minu lapsepõlvest on möödunud soodes ja turbaväljadel.

Paikades, kus vanemad üritasid ammendatud freesturbaväljadel panna kasvama jõhvikaid. Taastades kümnekonna aastaga jõhvikasoo, panid selle käigus kasvama ka ülejäänud loomuliku sootaimestiku. Enamus neist soodest on praegu tavalise soo nägu. Sestap paneb mind imestama praegune soode taastamise kampaania, kus põhikatsealadeks on meie looduskaunid matkaradadega paigad Nigula rabas, Rongu rabas ja Viru rabas.