Tedremäng läheb kell pool viis käima nagu käivitusnöörist tõmmatud. Aga selles mängus on kudrutavate tedrekukkede seas ka üks pudrutaja. Õigemini laseb üks kukk kuuldavale sisinaid ja praksatusi nagu vette kukkunud säraküünal. See on tedrekuningas – või vähemalt sellist nime kannab ta eesti folklooris. Ainult et erinevalt paksu tõuraamatuga päriskuningatest on selle poluverniku legitiimsus enam kui kahtlane. Tegu on bastardiga – tedrekuke ja metsisekana sohipojaga. Nagu selliste vennikeste puhul ikka kipub juhtuma, vaevab tedrekuningat identiteedikriis. Kohati tulevad erinevad sättumused talle kasuks – näiteks maitsevad talle ühtviisi hästi nii mõtuse põhitoit - männiokkad kui ka tedre leib - kaseurvad. Armuelus võivad erinevused rikastada, aga siin kehtivad loodusest seatud piirid – lemb, mis ühele tundub hea, võib olla teisele tülgas. Tedrekuningas võib tedremängu sootuks tuksi keerata. Tedrekukkedest tubli kolmandiku raskem mees poksib vales kaalukategoorias. Nii võib tedrekuningas kergesti hõivata tedremängu keskse võitjapositsiooni. Seal trooniva kuke ees lasevad kõik kanad tavaliselt oma tiivad sorgu. Tedrekuninga puhul kipuvad kanad pirtsutama ja tikuvad ikka oma liigikaaslaste juurde. Kunn võib võtta mõne kana väevõimuga. Hormoonidest pakatav Frankenstein on nüüd ilmselt valmis paarituma kasvõi valla maanõuniku või vesioinaga. Kui kanu ei anna ära rääkida, võtab ta ette tedrekuke. Siis käib võitlus juba elu ja surma peale, sest tedrekukk ei ole papist poiss. Kiimaraevus koljat võib tedre punaseid kulme tagudes isegi nii hoogu minna, et rebib oma vastasel
pea otsast. Kuigi see on kõige äärmuslikum stsenaarium, kipub selles mängus, kus märatseb tedrekuningas, tetredega minema nii nagu Agatha Christie loos „Kümme väikest neegrit“ . Kes ei saa just otsa, võib verepulmast turvalisema tegevuse valida. Varem arvati, et tedrekuningas ise ei saagi lapsi, aga praeguseks on jõutud järeldusele, et see on põhimõtteliselt siiski võimalik. DNA- uuringutega on selgunud ka see, et on olemas värde, kelle emaks on olnud teder ja isaks metsis.
Tundub, et minu nähtud mängus olid ettevõtlikumad kuked aru saanud, et targem on juhmakast eemale hoida. Nii lõi punamust anarhist koos kolme tedrekukest luuseriga tantsu väikesel laval, mis asus põhiareenist veidi eemal. Kanu nende kehkenpükside juurde ei ilmunudki, alles pärast seda, kui hilishommikune päike end kõikematvast udust oli läbi puurinud, lendas kunn kohina ja mühinaga vaatama, mida suurel laval tehakse. Aga seal oli liisk langenud ja armupandid lunastatud, kabujalakesed nokkisid metssigade küntud kesalt seemneid, kikkad kergitasid pükse ja lendasid sohu kukemarju otsima.
Joosta tuleb mängus palju ...
Tedrekukkedele tuleb tuul alla teha
Välimuselt meenutab tedrekuningas enam metsist, kui tetre