looduskalender.ee

 

Ilm oli erakordselt soe, tavapärasest 8...10 kraadi võrra soojem. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis ligi 7 kraadini (laupäeval). Enam kui kuuekraadist sooja mõõdeti kolmel päeval. Veelgi kõrgemat õhutemperatuuri on Jõgeval varem detsembri viimasel dekaadil mõõdetud kahel aastal – 1936. ja 2011. aastal. Ilm püsis nädala kestel sompus ja pime. Päikest oli pilvede vahelt näha kolmel päeval, kõige kauem kolmapäeval. Ööpäevane temperatuuri kõikumine ei olnud suur, öökülma ei esinenud. Vihma sadas peaaegu iga päev, lund ei tulnud. Külateed on porised ja pehmed. Tiikidelt sulas jääkate pühapäeval.

 

2013. aasta viimaste kuude (oktoober kuni detsember) keskmine õhutemperatuur (°C) Jõgeval võrreldes 1964-2012. a keskmisega.

 

Sügiseselt soojal eeltalvel õitsesid üksikud näsiniined, kirikakrad ja kesalilled. Mullapinnale kasvasid kanakoole lehed ja lumikellukese rohelised leheotsad. Aed-kuukressi seemned idanesid ja arenesid idulehestaadiumini. Soe võimaldas ka talvesääsklaste lendamist.

 

Talvesääsklane aknaklaasil 26. detsembril.

 

 

Jõgeval, 30.12.2013.

 

Esimesel jõulupühal (25.12.2013) pildistatud maastikud. Valgeid jõule sel aastal ei olnud, lumikate puudus terves Eestis. Tänavu üha enam kasutati „mustade jõulude“ asemel mõistet „rohelised jõulud“.

 

Samblaroheline metsaalune.

 

Kollakashall kastikuniit.

 

Künnipõllu järgi öeldakse „mustad jõulud“.

 

 

Niidud on samal ajal nii rohelised kui ka kollased.

 

Talirohelise põllud on lumeta ajal pilkupüüdvad.

 

Päike ei tõusnud jõulupühal kuigi kõrgele (25.12.2013 kell 12:42).