Archive - November 27, 2015

 

 

 

Saarmas kuulub meie looduse põlisliikide hulka. Olles hea kuulmise ning haistmisega, eritades hästi liikuvaid objekte nii vees, kui maal. Seevastu liikumatult jõekaldal istuvat vaatlejat ei pruugi loom märgata ja nagu näha ei tee välja lisavalgustusest ega videokaamerast…. Tegu on äärmiselt liikuva loomaga, keda uurijatelgi raske jälgida.

 

Koelmukaamera püsijälgijad täheldavad, et saarmas ei tegutse pikka aega samas jahipiirkonnas. Lastakse koelmul rahuneda ning ilmutakse uuesti välja mõne aja möödudes. Tuulised ilmad ja veevirvendus võimaldavad edukalt rünnata kudemisel ettevaatuse kaotanud kalu.

 

Saarmate arvukus on olnud väga kõikuv, möödunud sajandi kaheksakümnendate aastate madalseisus hinnati nende arvukust vaid poolele tuhandele, aga tänaseks juba kolmekordseks suurenenud. Vahepealse arvukuse languse põhjusteks arvatakse nii keskkonnamürke, kui intensiivset küttimist.

 

Saarma arvukuse suurenemine vähendab ilmselt omakorda võõrliigi, mingi ehk ameerika naaritsa arvukust sest tugevam saarmas tõrjub häbematu konkurendi välja oma territooriumilt. Muutused ei toimu kärmelt vaid ajapikku.