Archive - 2007 - Lehekülg
Juuli 9th
Kalade aastaring - karp lõpetab kudemist
Karpkala |
Väljaspool kasvandusi, looduslikes tingimustes on karpi vähe uuritud. Arvatakse kudevat Peipsis, Võrtsjärves, Matsalu lahes ja Väinameres. Kudemine juunis-juulis. Kleepuv mari heidetakse veetaimedele, vastsete koorumiseni kulub 4...6 ööpäeva. Noored toituvad zooplanktonist, hiljem põhjas elavaist selgrootuist ja taimedest aga ka teiste kalade maimudest. Kalatiikides saavad taimse koostisega granuleeritud jõusööta, teraviljajäätmeid, kalajahu jm.
Soomuste hulga ja paiknemise järgi eristatakse üleni soomustega kaetud soomuskarpi, ilma soomusteta nahkkarpi ning vahepealseid hajuspeegel- ja ridapeegelkarpi. Meil on peamiselt soomus- ja hajuspeegelkarp. Kaks paari poiseid, millest pikemad suunurkades ja lühemad ninamiku tipu lähedal. Selg pruunist mustani, küljed hõbedasest pruunikaskollaseni, kõht valkjas või kollakas. Sabauim tihti punakas. Isaskaladel kudemisajal peas, lõpuskaantel ja rinnauimedel helmeskate.
Võõrliik, keda on Eestis kasvatatud tiigikalana alates 1893. aastast. Meie karbitõug pärineb arvatavasti Doonau vesikonnas elavast looduslikust sasaanist. Teda on lastud mitmetesse järvedesse ja jõgedesse ning rannikumerre ja kasvandustest plehku pannud. Meie vetes muutunud üsna tavaliseks. Karp eelistab seisvat või aeglase vooluga vett, kus on ohtrasti veetaimestikku ja mudane põhi. Talub hapnikuvaest vett nagu kogredki. Talvel uinakus.
Eestis tõestatud ning kaalutud rekord 18,4 kilo, vanima teadaoleva karbi vanuseks on 47 aastat. Väga kiire kasvuga.