looduskalender.ee

 

Teeroosid õitsevad

 

Läbi udu kõlisevad kollased karikakrad kui kuldmündid. Kõnnin muistse linnamäe harjale, udust heljuvad taevasse leherohelised kasehaldjad ja tumemürgid kuuseteravikud... Jaaniöö!

 

Nädala neli ilmamärki:

 

Enne veel kui... tuleb jaanipäev, enne algab suvi. See juhtub juba sel teisipäeval, 21. juunil kell 20.16. Algab aeg, kui inimeste seas on segi öö ja päev. Aeg, mil põhjamaises jaanipäevaeelses öös jalutades tuleb sulle lisaks köhivale punasekarvalisele metskitsele vastu ka teine inimene. Leian end siis küsimast, et mida on inimestel keset ööd õue asja... aga mis asja on mul endal? Samas on ööd nii valged, et möödunud kolmapäeval kuuvarjutust oodates tuli internetist kuu tõusmise aeg üles otsida, sest päike lihtsalt ei lähe looja... Põhjala valged ööd. Kuu täisvarjutuse, mis pidi eriliselt kaunilt ja punaselt Maale paistma, varjasid ära pilved, aga nutitelefoni kompass läks lootusetult hulluks ja kodutee leidmiseks pidin kasutama põliseid tarkusesõnu – loojangutaevas oli ses valges „öös“ tunduvalt heledam. Kuuvarjutuse asemel sain aga tuppa mõnusalt lõhnava lillesülemi madaratest, maarjaheinast ja kasteheinast.

 

Punakaspruunis suvekarvas sokud jalutavalt valvsalt oma territooriumidel: ees seisab pulmaaeg

 

Maasikamuside aeg

Lõhnahullus ongi praegu see, mis inimesed aegade taha viib. Lapsepõlve jasmiinilõhn ning teerooside hurmav aroomipilv... Linnade esimesed laialehise pärna õied ja muidugi punase maasikapeotäie lõhnabukett. Ilmamäelt korjasime Aotähega suure sinise plekk - topsitäie metsmaasikaid, just sellise, nagu vennaga lapsepõlves Pärnumaa rabade vahel – puudu jäi sellelt veel suhkruga hõõrumise vägi ja kaevukülm piim. Esimesed maasikad on soojad ja täisküpsed, kõrredki nende kõrval valmis maasikakeesid punuma. Valmis on ka aedmaasikad ja taas sain ma aru vanasõnast „Lase sant sauna...“ – nimelt käivad pikalt ja hoolsalt valvatud kuuri musträstapesa asukad nüüd rõõmsalt me maasikamaal marjade punapõski hekseldamas ja nad on nii „armsalt“ sõbralikud, et ei lahku ka minu hellahäälse röögatuse peale.

 

Tuult tiibadesse

Linnurahvas on pesaeast välja kasvamas, igal pool on juba käratsevaid kuldnokki, tihasenoorukid nõuavad valjuhäälselt puu otsas süüa. Meie moonipeenra väikelehelinnu kulukerapesast paistavad juba poegade uudishimulikud silmad. Samas silksolgitab üks isane ikka veel metsas, ka mõni üksik kägu üritab veel kukkumisega tegeleda, samas on neid nüüd saatmas vihane väikelindude parv. Siiski ehitab hall - kärbsenäpp me akna kohale alles pesa. Töö käib kahekesi, pidevalt aru pidades. Põldudele on ilmunud hästi palju valge - toonekure mittepesitsevaid noorlinde ja nüüd on ka sookurgede noortekambad platsis – Kütiorus koguni 11 tükki, kes aegajalt mõnusaid kuretrompeteid kuulda lasevad.

 

Sinikaelpardipojad heinakuhjal

 

Merelinnud laisklevad

Eelmise nädala teisel poolel sattusin ma ühe loo jaoks materjali kogudes Nõva kandi merekaldale, kust ilmamees Gennadi Skromnov, looduskalender.ee lugusid ilma saadab. Kajakk auto katusel, saabus ta metsajärvedelt linnapingetest vabastava energialaenguga. Ja jälle sai selgeks, et suvel pole Eestimaal elektrit ja muid tsivilisatsioonihüvesid vajagi... Akna all merel vudisid vett pidi isa - ema kannul kümmekond ristpardipoega, linavästrik oli teinud tee ujumisraja kivide alla. Õhtul lösutasid kümnekonna meetri kaugusel kaks vä-ä-ga laiska hüljest, kõht rasvastest räimedest täis, merelaine mõnusalt lagipead paitamas. Hommikul nägin, et merelaiskus on ka lindude kontides, kell kaheksa, kui metsalinnud juba mitmeid tunde oma võiduoode hõisanud olid, ei teinud luigepaar veel katsetki oma tagumikku uppi ajada ja põhjamudast head - paremat otsida, mõnusalt tukuti päikesepaistes pea tiiva all... Seda võiks meiegi suvel luikedelt õppida!

 

Küpsevate viljade aeg

Inimesed aga tõusevad maal varahommikul ja kukuvad täristama trimmeriga, löövad hääled sisse murutraktoritele. Traktorite suuremad vennad niidavad ennastunustavalt heina, maanaised kõplavad põldu. Jah, aga rukis tolmab praegu nii, et õhus on suured tolmulondid, värske kartul on müügil, salatirohelist on kuhjaga, soolakurgist on enamus isu ära söönud, värsket mett saab juba jaokaupa. Kirsipunnid on puude otsas ja herned loovad kauna. Laiskmees lesib võrkkiiges ja nosib Hispaania kurke, usin saab vahva päevituse ning pärislõhnalist ja - maitselist sööki.

 

Angerpist

 

Taimejutt

Sõnajalaõit valvatakse enne jaanipäeva. Olla niisamasugune kui angerpisti õis, valge. Hästi suured sõnajalad õitsevat iseäranisti kusiraudsikute pesa juures. Kes varandust tahab leida, peab sõnajalaõit otsima minema jaanipäeva öösel kell 12, selle võlutaime abil võib maa sisse näha, kus varandus seisab. Sõnajalga peab ta aga ühe labidahoobiga tervelt välja tõstma ja ruttu ära minema, muidu võtta kurjad vaimud, kes seda õit sel öösel kaitsevad, röövija omaga ühes. Seda lille olevat aga väga raske saada, sest tema õitseda väga harva ja kõigest ennegi üksainuke minut jaanipäeva öösel.

 

Tsitaat:

Jaanipäeval pandakse katusele vasktraadiga koirohu vars. Too hoiab maja pikse ja tuleõnnetuse eest.