Tekst: EOÜ
Foto: Sven Zacek
Loodusheli: Veljo Runnel
Pesamaterjali kogumas
Räästapääsuke on sinakasmusta ülapoole ja puhasvalge alapoolega värvuline. Räästapääsukese saab ilmeksimatult määrata säravvalge laigu järgi tagaseljal, mis on eriti silmatorkav lennus. Tema sabahark on tunduvalt väiksem suitsupääsukese omast. Jalad on küünisteni kaetud sulgedega. Kõige sagedasem häälitsus on iseloomulik „britt-britt…“, hoiatushüüuna kasutab „triii-triii…
Räästapääsuke pesitseb Eestis inimeste läheduses, aga ka pankrannikul. Poolkerakujulise pealt kinnise pesa ehitab ta kivihoone välisküljele räästa alla. Enamasti pesitsevad nad kolooniatena. Pesas on neil 4 - 5 valget muna ning mõned paarid pesitsevad meil suve jooksul kaks korda. Pojad kooruvad enamasti juuni lõpus - juulis ning veedavad pesas veidi alla 3 nädala. Sarnaselt teiste pääsukestega toituvad räästapääsukesed õhuputukatest, kuid nad püüavad putukaid kõrgemal kui suitsupääsukesed.
Räästapääsukesed langevad tihti saagiks kassidele, pesa aga lõhuvad sageli inimesed, kellele ei meeldi üle pesa poetatud linnupoegade väljaheited. Looduslikest vaenlastest võib mainida vilkamaid röövlinde.
Räästapääsukesi pesitseb Eestis 80 000 – 150 000 paari ning nende arvukus langeb. Räästapääsuke ei ole looduskaitse all.