looduskalender.ee

 

Rohurohelist ilmestab nüüd põdrakanepililla. Visela järv Otepää kõrgustikul

 

Vidiit-vidiit! Kudli-kadli, kudli-kadli, kärr-r-r. Punakurk pikksaba mu akna all alustab seletamist juba kell viis. Täie õigusega käristab ta hommikulaulu – eestlaste jaoks on tänavu suitsupääsukese aasta.

 

Nädala neli ilmamärki:

 

Suitsupääsukese sidinale lööb sekka talvike, kes visalt ikka jälle ja jälle esitab saatusesümfoonia ridu. Mingil hetkel ulatab päike pilveaugust oma pikad jumalasõrmed maani. Jumalik valgus ulatub otse sookure viisikuni, üks lindudest tervitab rõõmsalt trompetihelidega päikest. Inimesed päikest nii rõõmsalt enam ei tervita. Eriti need, kes on nädalavahetuse pidanud veetma lauluväljakul või mõnel suurüritusel looduslikus küpsetusahjus praadides. 30-kraadine kuumus hakkab iga viimse kui põhjamaalase tervisele. „Kaelani vette!“ on praegu ainus unistus. Reede õhtul Pärnu randa jõudes keeldusid inimesed veejahedust hülgama isegi siis, kui Läti poolt lähenes hirmuäratav äikesepilv, mis teel puid murdis ja kasvuhooneid pillutas. Päris lummav oli kaelani vees ligunedes vaadata, kuidas vikerkaar ulatus Pärnu kesklinnast Hansapäevade keskmest Uulu rannani ­- seitse siravat värvi, peoga sekka helendavaid välgunooli. Vaid riiete peale sadav paduvihm suutis inimtuhande taas maale jooksma sundida. Aga juba hommikul oli rand täis vee päikesoojust nautivaid inimesi, nii tihedalt oli liiv neid täis, et jalg ei mahtunud kohati astuma.

 

" Punarinna nokatäis kinnitab: käes on suve putukarikkaim aeg!

 

Karvakerad teel

Teed on täis aga ukerdavaid kähriku- ja rebasekutsikaid. Kohati on maanteeääred lahti niitmata ja väikest karvakera märkavad juhid alles siis, kui see taimedžunglist välja tormab. Niitmata hein on hukutav ka lindudele, kes heinamüüri tõttu asfaldilt kiiresti lahkuda ei suuda, sest kõrguse kogumine nõuab vaeva. Kitsesid on alles jäänud aga nii vähe, et nende teel kohtamine on juba suur haruldus, üle poole asurkonnast on lumega hukka saanud. Ja seetõttu on metsas hädas ka kiskjarahvas, ometi on nad kiiresti majandussurutisega kohanenud ja võtavad nüüd matti „heinamaade kaubanduskeskustest“. Enam ei murra hunt lambaid vaid poegade õpetamise ajal, vaid juba kevadest saadik.

 

Mustikale, murakale

Potipõllmehed aga naudivad esimesi vilju, juba on valmis herned, kartulid ja esimesed porgandihiiresabad, kurkidest ja tomatitest rääkimata. Aiad punetavad murelitest ja kirssidest. Metsas sinetavad mustikad, neid ei ole siiski igal pool, vaid sel aastal tuleb korjamispaika otsida. Küll tasub nädala pärast Lõuna-Eestis minna esimesele murakaringile. Maarja küla paadisilla juurest, kõrgelt Ahja jõe kaldalt tõin taskupõhjas koju oma selle aasta esimesed kukeseened. Metsmaasikaid sai korjata sel aastal aga nii, et näpud punased ja jagus sügavkülmagi panemiseks.

 

Ranna- ja lamminiitudel õitseb niidu-kuremõõk

 

Rahvuslille õitsemise aeg

Põdrakanep lillatab aga lähenevat sügist kuulutades. Me rahvuslilled rukkililled sinetavad kõrgete rukkikõrte vahel, uudseviljani on siiski veel aega, kuid suverändude ajal tasub ära käia Ülenurmel põllumajandusmuuseumis, et õppida kuidas puu-uhmris teri jahuks tampida ja leivaastjasse taigen mullitama panna. Põlluservas sirutavad enda kollaseid õiesambaid päikese poole vägiheinad, väge on sumisevas valge ristikumurus. Heinakõrs hakkab kõvaks minema, põllumees niidab nüüd täiskiirusel. Juba saab pugeda värske heina sisse magama, nautida heinarõugu ainuomast suveöö lõhna.

 

Konnapitsatakso

Toonekurepesades on sel aastal enamasti kolm poega, konnapitsatakso lendab pidevalt. Kaja Kübar aga ütleb, et toonekurerahva tegemistes on sel aastal ka palju tavatut. „Hästi palju on mittepesitsevaid linde, kes käivad pidevalt meie linde tülitamas. Kevadel viskasid kurevanemad stressis pesast välja kolm muna. Nüüd on kolmest uuest koorunud pojad, meie pojakesed on teistest seetõttu veidi nooremad. Aga ka nüüd peab ema pidevalt pesa juures passima, sest kui mõlemad vanemad kodust ära on, siis on hulkurid kohe platsis.“ Muru on täis pidevalt ringisebivaid linavästrikulapsi ja puud sidistavaid kollase nokaäärega rasva-antse. Teede äärde on tulnud suured hallid valge kraega kaelustuvid, vaid korra kuulsin ma sel nädalal veel kukkumas kägu. 

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sel suvel suitsupääsukesi vaatlema! Siin näeme traadil istumasruuge kõhualusega suitsupääsukest

 

Taimejutt:

Ennevanasti olnud karukellal laiad, terved lehed. Vanatühi, kes sagedasti inimesi kimbutama tükkis, tavatsenud end nende varju peita. Kord märkas teda peaingel ja saatis karistuseks kaheksa piksenoolt pahareti suunas lendu. Nooled tabasid taime ja rebestasid katki kõik lehed. Sellest ajast peale olevatki karukella lehed tugevasti lõhestunud, kurjad jõud aga pelgavad teda ja hoiavad tosin versta eemale. Seepärast istutati karukella maja juurde kaitseks.

 

Tsitaat:

Kuivatatud huulheina amuletina kaasaskandmine aitab hambavalu vastu ja hoiab ära hullumeelsuse.