Fotod: Arne Ader
Üheksavägine
Veidi kummaline tundub, et võimsa välimiku ja legendaarsete raviomadustega üheksavägine on vaid kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal näeme vaid hallide karvadega kaetud kena lehekodariku. Teisel aastal sirgub kodariku keskelt kõrgustesse pürgiv tihedalt sametiste lehtedega kaetud vars, ülemises osas rohkete kollaste õitega. Üldiselt on üheksavägise nimi paremini tuntud, kui taim ise.
Pärast õitsemist ja seemnete valmimist taim hukkub. Looduses on liigi püsimiseks taimedel palju erinevaid „nippe“. Üheksavägise suurest seemnete hulgast idanevad järgmisel kevadel vaid mõned, ülejäänud jäävad pinnasesse ootele ja vajadusel isegi sajanditeks. Keskmiselt kasvatab üks taim üle saja tuhande seemne
Põhja- ja Lääne-Eesti kuivad ja klibused kasvukohad üheksavägisele meeldivad, aga hajusalt trehvab üheksavägist kogu Eestis. Taimi leiame nii teede veertest, kruusaukudest, raudteetammidelt, põlendikelt... ega neid kasvukohti kõiki ei annagi nimetada. Kaasaegne paljunemine käib edukalt nii teede liivatamise ja kruusakoormate transpordiga. Teedeehituse ja metsaveere puhastuse käigus on Risti-Nõva maantee veeres üheksavägiste „mets“ oma paarisaja õitsva taimega....
Üheksavägine
Üheksavägise sugulaseks on meil vägiheinte perekonnas must-vägihein /
Verbascum nigrum/
Vaata järgi ja võrdle: