looduskalender.ee

 

Suvel näeme korjel töökimalasi, kes on kevadel liikuvatest emakimalastest pisemad, aga liigile omased tunnused on samad. Kimalaste korjemaa raadiuseks on maksimaalselt poolteist kilomeetrit ja pesas tegutseb kuni paarsada isendit. Teiste ühiseluliste: mesilaste ja herilaste tuhandetesse küündivate peredega neid võrrelda ei anna.

 

Vaid sügisel viljastatud noored emakimalased elavad (soodsatel tingimustel) talve üle. Varakevadel asutakse pesa rajamiseks sobiva paiga otsingule sest kunagi ei kasutata pesa korduvalt.

 

Maakimalane

Bombus lucorum

 

Meie kõige tavalisem kimalane. Rindmiku esiosas ja tagakehal on kollane triip ning taguots helevalge. Lutsernipõldude peamine tolmeldaja.

 

Kimalased toituvad taimede nektarist, aga oma vastseid toidavad nii nektari, kui valgurikka õietolmuga.

 

 

Aedkimalane

Bombus hortorum

 

Maakimalasele suht sarnane, aga pilte võrreldes hoomad vahet. Millistelt taimedelt mingi kimalaseliik nektari kätte saab oleneb tema suiste pikkusest - ehk siis pikkade suistega liigid saavad nektari kätte õites sügavamal paiknevatest nektaariumitest. Meie kimalastest on kõige pikemate suistega aedkimalased.

 

Loe artiklit: Kimalane – teda me teame küll...

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9904/kimalane.html

 

Sümpaatsed ja väheagressiivsed kimalased on kaitsealused putukad.