Susi suvekasukas
Foto: Sven Začek, zacekfoto.ee
Kriimsilma ettevõtmised vajavad äärmist ettevaatlikkust. Vargsi igale poole vaadates tuleb üle mahalangenud männitüve astuda.
Hunt |
Teeme väikese tagasivaate hundipere tegemistesse ja järelkasvu arengusse.
Veebruaris lagunes hundikari alfa paari pulmadega. Alfa-emasel on karjas sedavõrd domineeriv positsioon, et tavaliselt nooremad emased sellises stressiseisundis ei indle. Seega, kui jahimehed talvel mõnest hundikarjast juhtlooma(d) likvideerisid, ei pruugi see kari sel aastal järelkasvu saada.
Oletame, et meie vaadeldavas hundiperes sündis aprilli-maikuu vahetusel neli kuni kuus kutsikat. Emahunt kutsikate juurest paar nädalat ei lahku ja pere eest hoolitseb isasloom. Imetatakse kutsikaid poolteist kuud ja muidugi hakkavad vanemad andma noortele mälutud ning maost läbikäinud toitu.
Vahel tegeleb, hoiab ja toidab kutsikaid lisaks vanematele nn beeta-emane ehk tädi, kellel on karjas järgmine positsioon.
Juuli-augusti vahetusel hakatakse tasapisi koos kutsikatega ringi liikuma e neile maailma tutvustama. Karjaga hakkavad liituma ka eelmiste aastate noorloomad, üks või kaks, sedavõrd vähene on hundipopulatsiooni kasv. Tekib põhjendatud küsimus, kui tänavu oli neli-kuus poega, kuidas siis juurdekasv väike on? Karja eluviisiga huntidel on palju kõikvõimalikke haigusi. Aasta vanuseks saab tänavustest kutsikatest ikka tavaliselt alla poolte ja teisel eluaastal on surevus samuti suur.
Loomulikult tuleb huntidel järeltulevat põlvkonda eluks vajalike oskustega varustada. Nõnda on loodus seadnud ja augustis sellega tavaliselt algust tehaksegi. Suures tarandikus liikuv lambakari on huntidele liikuv ja põgenev saak ja omandi v eetikaga pole siin midagi tegemist. Huntide poolt murtud koduloomad on päris kindlate ja iseloomulike tunnustega – murtakse kaela piirkonnast. Meil liigub ringi ka murdvaid koerakarju, aga nende murdmine sarnaneb enam lammaste „rappimise ja lõhkumisega“ ning paljud sellised murdmised lähevad kahjuks huntide arvele.
Põdrapulmade alguseks septembris on hundikari koos ja kutsikadki suuremad. Põtrade vanaloomad on oma tegemistega hõivatud ja sel ajal pole haruldus, kui murtakse mõni üksikult hulkuv saja viiekümne kilone noor põder. Sellega saavad hakkama isegi kaks täiskasvanud hunti. Kutsikad saavad elukogemusi muidugi kaasa silgates ja kõrvalt vaadates.
Harva murtakse ketikoeri, sellega saavad hakkama kogenud vanad hundid, keda on elujõulise karja juurest eemale peletatud. Sageli murrab hundikari ka oma vanurid – tähtis on elujõuline kari, mitte „liigne suu“. Jahikoerte v hulkuvate koerte murdmisi tuleb samuti ette. Paljude asjatundjate arvamusel on siis enamalt jaolt tegu huntidel oma tegutsemispiirkonna kaitsega „sissetungija“ eest.
Maido Loik saatis LK-le video, kuidas emashunt 4. augustil oma territooriumil patrullib: http://toru.ee/view/e2cf179b01b9