Fotod: Arne Ader
Laulu- ja väikeluiged. Matsalu laht
Väikeluikede sügisränne käib meilt läbi kahe „lainena“ - esimeses liiguvad noored veel mittepesitsevad linnud ja viimases vanalinnud koos tänavuste noorlindudega. Koola poolsaar on meilt vaadates lähim paik, kus väikeluiged e tundraluiged pesitsevad. Läbirändajaid on hinnanguliselt üle paarikümne tuhande linnu, meeldetuletuseks, et kevadel rändab meilt läbi kolm korda rohkem väikeluiki. Kohata võime nii merelahtedes, kui Peipsil. Olenevalt talvest ning jääoludest võivad laululuikedega koos talvituma jääda kuni sada väikeluige isendit.
Sageli kohtame väikeluiki koos laululuikedega. Segaparve binokliga uurides tõdeme, et on tõepoolest tegu mõnevõrra väiksema linnuga kui laululuik. Võrdluseks välimikust - nokatüvikul on kollast värvi vähem ehk nokk tundub kaugelt peaaegu mustana. Toitutakse veetaimedest, milleni küünitakse kuuekümne sentimeetrise veesügavuse juures ja kui looduslikku toitu peaks nappima, kolitakse märgadele või liigniisketele viljapõldudele orastest või varisenud teraviljast toituma, eelistades otra, nisu ehk kaera.
Esmakordselt kohati väikeluiki Matsalu põldudel 1978. aastal. Talvitusaladel, Hollandi ja Saksamaa põldudel maitseb luikedele eriti suhkrupeet ja kartul.
Väikeluiged Peipsil