looduskalender.ee

 

 

Vesipapp

 

Vesipapp

Cinclus cinclus

 

Jõgedes on veeseis ebaharilikult madal ja vesipappe trehvavad need, kes vooluvete kallastel tavatsevad hulkuda, kui kärestik läheduses, peab „silmad lahti“ hoidma.
 

Suvel pesitses meil napilt kümme vesipapipaari ja nende liikumisi teavad linnuharrastajad. Põhja ja ida poolt saabunud rändureid on nähtud ja kärestikulistesse jõelõikudesse, mis ei jäätu jääb talvituma mõnisada lindu, harva enam, eelduseks, et vesi on selge ja läbipaistev. Papid talvituvad  üksinda. Karmidel talvel võib trehvata mitut lindu ühel kärestikul tegutsemas.
 

Millest ja kuidas toitutakse? 

Putukaid, kirpvähke, vesikakandeid, ehmestiivaliste-ja  kiilivastseid, limuseid või kaane. Pisikesi kuni viie sentimeetriseid kalu ja kalamarja - teadupärast koevad kruusastel kärestikel lõhelised jõe- ja meriforell.

Vette jahile läheb papp jalgsi, hüppab kaldaoksalt või kivilt. Madalas vees veeretatakse kivikesi, nende all võib midagi söödavat olla. Sukeldudes peetakse väikekaladele hahti. Ööbitakse kaldauuretes, seal ollakse vaenlaste eest peidus. Põhjamaades pannakse jõekallastele väikeseid varjemaju – miks mitte ka meil proovida?
 

Põnev on vesipapi tegutsemist jälgida, kui koht on teada.