looduskalender.ee

 

 

Eile tutvustatud salutihane ja põhjatihane on äravahetamiseni sarnased. Hea, kui saab tähelepanelikult vaadelda. Erilised toidumajade külastajad põhjatihased pole, aga seda, et nad üldse ei käi seemneid noolimas küll öelda ei saa.

 

Põhjatihaste talvine arvukus on suur, kõikudes poole miljonist linnust aastati nii alla, kui ülesse poole. Meile talvituma saabunud suurendavad suviste pesitsejate arvukust kordades. Vaid rasvatihaste arvukus on suurem.

 

Millistele erinevustele salutihasega võrreldes tähelepanu pöörata. Põhjatihase must pealagi on tuhmilt must-salutihase must peasulestik on läikivam. Põsk laiemalt valge, ulatudes kuklani välja. Lõuaalune habe on laiem. Tiibadel märkame heledaid pikivööte, mis salutihastel puuduvad.

 

Tallilinnukaamerat jälginud linnumees Hannes Margusson on põhjatihase märkamist tabavalt kirjeldanud:

„Natuke aega tagasi nägin toidumajas põhjatihase ära. Kõigepealt kuulsin arvutist häält "di-dää-dää, di-dää-dää", avasin veebikaamera akna ja varsti oligi "poiss" platsis. Suur, must, häguste servadega kurgualune ja heledad tiivalaigud, kõik ilusti näha“.

 

Talveti otsitakse toidupoolist okasmetsades, sagedased on tihaste segasalgad. Kui teised tihased tegutsevad puude võrades, siis põhjatihast trehvame tegutsemas ka puutüvedel. Linnukesel on sinna asja sest põhjatihane kogub varusid kehvemateks päevadeks, peites leitud okaspuude seemneid koorepragudesse.