Detsembri neljas nädal: ulub torm
Tekst: Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee
Fotod: Arne Ader
Talvine pööripäev Otepääl: imeilusa valguse ja rohke härmatisega
Kahekesi kass Kõutsiga surume nina vastu klaasi. Tormab. Kiunub. Laulab ürgset looduse laulu. Mööda lendavad oksad, lehed, laperdav vares. Muusika, mis seda saadab on hirmu tekitav ja võimas.
Nädala neli ilmamärki:
kondav kult,
hiirekõrvus mustikad,
kiivitajad
ja jõulutormitaat Patrick.
Üle helerohelise Eestimaa tuhiseb üks tormipoeg tormitütre järel, hetkega kasvab tormipoisi habe pikaks, rebides juurtega üles sadu puid, tirides linnadest kaasa hiigelpikad kileribad. Meri saab Patrickul hetkega põlvini Haapsalus ja Narva - Jõesuus. Pärnu rannapargid läigivad merevees. Loodetud sajandi üleujutust tormipealinnas seekord ei tulnud. Inimesed on pettunud ja tõttavad Haapsalusse, et sulpsa - sulpsa teha kepikõndi rannapromenaadil. Näod on naerul neil, kel vara päästa pole, ülejäänud püüavad naabrite aedadest aiatoole, saevad murdunud puid kaminakütteks ja riisuvad aiaveerde kokkukuhjunud kiletükke ja muud rämpsu. Tormimöllust päästab ainult rabamännik. Tõesti, kõrge metsa all oled pidevad hirmus, et midagi pähe raksatab, aga parajate paarimeetriste rabamännijässide vahel oled kui issanda seljataga. Raba on ka ise üsna vagur ja vaikne, sookailud on oma lehed kokku rullinud, kõik ülejäänudki on hall ja uinunud. Põdrapabulad turbale tallatud teel näitavad, et siia vaikuse sohu on ka meie metsade kuningas peitu pugenud.
Kühmnokk-luiged tormisel merel
Jõuluaja õied
Rabavarjust taas välja tulles satud aga tõelisse kevadesse, roheline oras on pikaks veninud, rapsipõld kollatab ikka veel sügisõites. Raudrohi õitseb ja iminõgeski. Vesihein on mahlakas roheline. Taamal punetavad sünksinise vihmapilve taustal kenas kevadises päikesepaistes pajud ja kasedki. Nartsissi lehed on juba kämblapikkused. Mustikakasvataja Laima Ollin näitab oma kännasja - mustika põldu ja on murelik, kõik pungad on pakatanud, pisikesed punased lehekõrvadki väljas. “Kui selline soojus jätkub, siis võime järgmise aasta saagist suu puhtaks pühkida”. Ja termomeeter kõigubki juba nädalajagu kuue ja kümne soojapügala vahel. Jõuluõhtu lumeime sulas solinal teise jõulupüha hommikuks.
Sügisrändel valgepõsk-lagled on jäänud Lääne-Eesti põldudele pikemalt peatuma
Mustade lindude aeg
Rohelistel heinamaalompidel ja rannaniitudel sulistavad luiged, kiivitajad ja mõni üksik valge-põsk laglegi. Linnuhuvilised rõõmustavad tavatute jõululindude üle – musträstas laulab, must-lepalind väisab rannarajoone ja et veel üks must lind lisada, siis pean tunnistama, et nägin mullust noort künnivarest tartu lähedal kesk smaragdrohelist orasepõldu. Tihased on ses tormimöllus tasasemad, kusagilt pragude vahelt ja õõnsustest nad välja poevad, tulevad nad vaid päiksetõusu järel ja veidi enne pimedaks minemist.
Jooksev metssiga
Vend Enn Vilbaste räägib võrratust pildist, kuidas üle heinamaa tuli suur metskult, nii suur nagu karu. Autot nähes kõhkles hetkeks, aga seejärel murdis raginal läbi kraavivõsa ja jooksis üle tee otse autonina eest: “Küllap hundid olid all rabaveeres vastas, et ta valis pigem autotee ja autokoletise.” Hundisilmi on karjaaia taga näha nii mõnelgi ööl, aga tormituules nende ulgumist ei kuule, küllap täiskuu lööb laulu jälle lahti, praegune kiiresti loojuv noorkuuöö ei ole ka toimetamisteks nii mõnus. Aga et metskult üksi liikumas on, siis võib arvata, et mõnel seaperel on soojätkamistoimingud juba lõppemas.
Kollane võhumõõk tärkab...
Seenepraad jõulumetsast
Ka seenerahvas kasutab ära mõnusaid ilmu. Kõneldakse perenaisest, kes metsast päris mitme ämbritäie lehterkukeseentega tagasi tuli. Limatünnikuid olla veel mullapõuest sirgunud. Kraavipervedel võib muidki seeni rõõmsalt kikitamas näha. Siiski ei ole ses soojas ent tugevas tuules näha enam putukaid, vaid karvased päevakoerad pistavad siin - seal nina välja.
Tsitaat:
Tabanipäeval, 26. detsembril tuli teha tiir hobustega, et päev kiiremini pikemaks läheks. Hobuste kõrvu pesti õllega.