looduskalender.ee

 

Mulle jäid 2011. aastast meelde tuli, vesi ja tuul. Kõike oli minu jaoks liigagi palju. Aga elusloodus oma helide ja värvidemänguga pani südame hõiskama.

 

Nädala neli talvemärki:

 

Mis oli 2011. looduseaastal erilist:

Mikk Sarv: 2011 kinnitas taas vanarahva tõdemust, et pakaselisele talvele järgneb kõrvetavkuum suvi. Siiski jagus seekordsesse suvesse kõike, nii kuumust kui jahedust, põuda ja vihma. Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli pöördeline suvi ja aasta - talv vastu 2012 aastat ei alanud enam lumeuputuse ja külmaga. Vaatame siis, kuhu pööre meid edasi viib!

Gennadi Skromnov:Kaks järjestikulist merejää aastat. Jäämineku järgselt oli veetaimestik kenasti puhanud... Hülged said poegida jääl, eriti viigritel oli hea aasta.

Agu Leivits: Kakskülma talve on vähendanud tublisti kõige väiksemate metsalindude arvukust ning neid ei jätkunud sügisrändeks– pöialpoisside, porride, sabatihaste, sinitihaste arvukus oli sügisrändel väga madal ning sabatihast Kabli rändejaamas ei tabatudki.

Kaja Kübar:Kui enne lumerikkaid talvesid oli meil lähiümbruses 10 km peale 41 metskitse, siis nüüd on neid kahes „karjas“ kokku vaid neli – kaks ja kaks. Huntide arv on suurenenud, karju rohkem ja rohkem on ka üksikuid uitajaid. Kuna kitsi on vähe, siis lambad kaovad pidevalt, rohkem kui iial varem.

Enn Vilbaste:Tetresid on palju - palju vähemaks jäänud. Metssigade künnivõistlusi on igal poollooduslikul heinamaal, seetõttu on sealt kadunud kõik käpalised.

Urmas Tartes:Kindlasti oli möödunud aastal eriline liblika - aasta. Kiirgliblikad – suur ja väike lendasid kõrvuti ja massiliselt. Veel mõni aeg tagasi olid nad võrdlemisi haruldased. Hea aasta oli ka mustlaik - apollodele, kuid nende lend toimus vägagi lokaalselt.

Vello Keppart: Mälestustesse jääb teine tõeline põhjamaa talv ja teine soe kuivapoolne suvi. Oli pääsusabade suvi, paljud inimesed nägid röövikuid koduaias kasvaval aedtillil, ühe rööviku avastasin isegi Jõgeva linnas kolmanda korruse rõdult. Oktoobri alul teist korda õitsema hakanud näsiniin jätkas üksikute õitega õitsemist ka jõulude ja aastavahetuse ajal.

Olev Merivee: Detsembrikuu jättis mitmeid rändlinde Tõrva ümbrusesse: hallrästad, mõni musträstas, hiireviu, kühmnokk - luiki. Sõtkaid, kosklaid ja tuttvarte Võrtsjärvele. Aga minu linnuelamus oli koduõuel, kus tamme - kirjurähn käis mitme nädala vältel „värki“  noolimas!

Arne Ader:Võrtsjärve ääres ei oodanud rohukonnad kevadel lume ja jää sulamist – trall käis lumes, jää peal ja jää all. Maikuus oli pankrannikul erakordselt kaunis ja lõhnarikas mets -kuukresside õitsemine, hilissuvi humalakäbirikas, oktoobri lõpul kollendasid nii rapsipõllud kui ka kaasikud. Talve algus vähese lumega, ent üksikutes paikades väga ilusa härmatise ja valgusega.

 

 

Jaanuar

Hang on aasta alguse sulailmas katuseni, maa on külmumata ja Peipsi jää paksu lumekorra all kollane vesi. Lund sajab ja pealt sulatab, paks jääkoorik lumel muudab kogu ilma hõbedaseks. Pajuurvad on põõsas ja 11 merikotkast korraga kotkakaamera ees. Tuisuhangede tõttu on kuusehekist väljas vaid käelaba pikkune ladvatutt.

 

Veebruar

Hang on ikka üle meetri, aga veebruarialguse sulas hakkab jooksma vahtramahl ja sirelipungad on punnis. Lumi on täis sääski ja ämblikuidki, lumikelluke pistab majaseina ääres nina välja, künnivaresed vaatavad pesi üle. Siis tuleb suur külm, 30 pügalat alla nulli. Jää surub luiged põhja poolt Eesti rannavetesse. Raske aeg metssigadele ja kitsedele.

 

 

Märts

Rähnitrumm läheb käima ja tihase laul ei vaibu enam hetkekski. Sula paneb veed liikuma. Läbisegi tuisupilvedega tulevad lõokesed ja kuldnokad. Veel märtsi keskpaigas sajab lund aina juurde, Jõhvis on lume paksus 82 cm. Märtsi lõpus saabub nii tihe tuisk, et paari meetri kaugusele pole näha. Aga lepa - ja pajuurbadel on kevad.

 

 

Aprill

Kevad tuleb kohe aprilli alguses märkamatult. Ühel hetkel vilistab kuldnokk, lumi sulab auklikuks ja hange kõrval on lumikellukesed täisõites. Umbes pooled metssead elasid raske talve üle. Rahvas ootab suuri üleujutusi. 2010. aasta tasemeni see siiski ei jõua, kuid kanuutajatel on luhtadel lustimist täiega. Nõiakaev läheb aprilli keskpaigas „keema“.  Liblikad lendavad teisel nädalal, aprilli lõpus on konnapulm hoos ja metsaalused sinililledest sinised.

 

Aprill: rohukonnad kogunevad kudemispaikadesse, pulmi ei takista lumi ega jää!

 

Mai

Mai keskpaigaks on tagasi pea kõik rändlinnud ja roheliste konnade koor üritab neid üle laulda. Äike lööb tuuleristipäeval puukoore lahti ja lapsed saavad vihmahoogude vahel pajupilli teha. Kolmandal nädalal on Emajõe vesi juba 16 kraadi soe. Mai teisel poolel õitsevad toomingad ja sirelid, kuldnokapojad vupsavad pesast välja. Sääski on „vähem“ kui mullu.

 

Mai: pankrannik lõhnab magusalt, sest mets-kuukress õisteb rikkalikult

 

Juuni

Seenehooaeg algab 5. juunil, linnašampinjonid pistavad oma pead murust välja. Juuni on soe ja metsmaasikarohke. Liblikaid on täis kõik see ilm, neid on rohkem kui tavaliselt ja lennus on ääretult põnevaid liike. Palju on puuke, kihulasi ja parme. Soojus ja niiskus muudavad Eesti putukaparadiisiks. Jaanipäevaks ei paista rääkuv rääk enam heinast välja. Hundid, karud ja ilvesed tulevad „karja“, sest hukutava lumega talv on metsasöögilaua kasinaks muutnud.

 

Juuni: jõekaldal vett imevad põualiblikad annavad märku, et suvi tuleb liblikarohke

 

Juuli

Juuli tuleb tuliste ilmadega ja küpsetab 30 kraadises leitsakus lastelaulupeole tulijad hetkega pruuniks ja rõõmsaks. Suplusveed on soojad ja äikeserikkad. Kõik kohad on täis rebase - ja kährikukutsikaid. Kirsid ja murelid, murakad ja mustikad valmivad juba juuli alguses. Valge-toonekurgedel on pesas enamasti 3 poega. Kägu lõpetab kukkumise juuli teisel nädalal. Kolmandal nädalal läheb Peipsi „õitsema“. Liblikalendu jätkub terve juulikuu, juuli lõpus hakkavad rädurlinnud parvedesse kogunema.

 

August

August tuleb vihmahoogude ja tähesajuga. Juba kuu alguses vaikib linnulaulukoor, seda võimsamalt siristavad ritsikad. Pohla palged löövad tavatult vara punama ja juba teisel nädalal hakkab loodus end punasesse - kollasesse rüütama. Ploomid pudisevad... , algab ka herilasemöll, mida jätkub terveks kuuks. Aga seeneaeg tuleb värvilise virr - varrina. Seeni on tavatult palju. Kitsepõuas metsast väljatulevad hundid sünnitavad uusi libahundilegende. Kuusekasvud on taas meetrised. Põhjamaades on lemmingu-uputus.

 

 

September

Lõuna - Eesti kaevudest ja tiikidest kuivatab põud vee. Peipsi läheb tagasi oma piiridesse. Septembri algus on sügiskuule omaselt jahe, puud vahetavad rohelise, kollase vastu. Karud käivad õunaaedades, aga õunu pole sel aastal mitte igal pool. Torm Katia jääb kahvatuks, aga september upub uttu. Ilmatargad ennustavad üksteise võidu varast ja sajandi külmimat talve. Kured lähevad septembri lõpul.

 

Oktoober

Lumi ei tule, puud aga lähevad varakult raagu. Haneparved kondavad mööda Eestimaad. Sajab, aga Lõuna - Eestis on kaevud ikka veeta. Kitserahvas on kosunud, aga jahimeestele on sest vähe. Jaht käib juba ka kaitsealadel. Teises nooruses taimed üritavad taas õitseda, isegi puud on kohati hiirekõrvul. Raps õitseb. Oktoobri teisel nädalal tuleb härmatis ja tiba lund, aga see kaob päevasoojuses.

 

November

Vihmaussid nahistavad veel murukamara sees, mutid kergitavad neid mullakuhjaga taeva poole. Hommikuti on muru härmas, aga päeval sajab ning loigud on maas. Maasikad õitsevad. Roosinupud punavad. Kärp ja nirk on valged. Põdrapulm hakkab lõppema. Viimane nädal toob 11 külmakraadi, aga lund on vaid hetkeks ja paiguti.

 

 

Detsember

Detsember tuleb valge jänesena, aga isegi kuu lõpuks pole lund maas. Jõuluõhtul sajab küll valgeid pühalikke helbeid, aga see kaob jõuluaja lõpuks ning loodus rüütab end taas rohelistesse toonidesse. Pool Eestit on põuas ja pooles uputab. Jõuluks saabub Soomaal kuues aastaaeg, vesi kerib üle meetri. Torm Patrick uhab merevee üle Haapsalu rannapromenaadi. Pärnus saab rannapargis kummikutega solistada. Kolm tormipoega - tütart viivad aastalõpuks elektri paljudest peredest, Robert kukutab visalt vastupidanud puuhiide. Nõiakaev hakkas teist korda „keema“!

 

 

Tsitaat:

Ma tahaksin muutuda metsaks

Ja vaikses kohinas kaeda

Ja teada et inimsugu

Veel andnud mul piisavalt aega

Sünteri Sass