looduskalender.ee

 

23. jaanuar – 100 liigi piir lõpuks ületatud!

 

Juba eile tundus, et Aardlapalu prügila juures nähtud urvalindude seas on paar heledamat lindu, aga hele-urvalinnu määramiseks olid nad liiga kaugel ja polnud ka võimalust lähemale minna. Saigi siis täna uuesti asja uurima mindud. Sel korral olid linnud teele väga lähedal ja sai neile paremini otsa vaadata. Umbes 120 urvalinnu seas hakkas silma vähemalt 2 või isegi 3 hele-urvalindu. Linnuparv liikus õige närviliselt mööda söötis põldu ringi ja päris täpselt aru ei saanud, et mitu neid on. Hele-urvalinnu määramine ei ole üldsegi lihtne, sest ka tavaliste urvalindude hulgas on heledamaid isendeid. Aga, nagu nimigi ütleb, hele-urvalind on urvalinnust selgelt heledam (valge põhitooniga), tema külgedel triibustus puudub või peaaegu puudub ja päranipuala on puhasvalge ilma triipudeta. Liigi määramiseks peab kõiki tunnuseid hästi nägema ja selleks peavad linnud väga lähedal olema.

 

Sellist pilti näeb rebane, kui nurmkanad tema käest ära pääsevad (Aardlapalu, 23.01.2012)

 

Sel ajal, kui hele-urvalinnu määramisega ametis olin, jalutasid minu nina eest läbi 5 nurmkana. Tihedas taimestikus oleksid nad peaaegu märkamata jäänud. Nurmkana on viimastel aastatel meil õige haruldaseks jäänud, arvukuse languse peamiseks põhjuseks loetakse väikekiskjate arvukuse tõusu. Nurmkanad on lihtsalt rebaste jm elukate poolt nahka pandud. Elevust tekitas nurmkanade leidmine aga hoopis seetõttu, et see liik osutus minu 2012.a nimekirjas 100. linnuliigiks!

Põnevatest leidudest innustatuna otsustasin uuesti ka Haaslavas ära käia, kus paar tundi varem oli jäälinde nähtud. Leidsin siin küll kohe taas vesipapi üles, aga jäälinde polnud kusagil. Otsustasin metsa vahele piki jõe kallast jalutama minna, ehk on jäälinnud kusagil kaugemal nurga taga saaki varitsemas. Aga sügavas lumes ei märganud, et keegi diversant, kobras vist, oli mulle lõksu üles seadnud. Igatahes, auku ma kukkusin ja märjaks sain ja sellega oli ka tänane linnuretk oma otsa leidnud. Võsast välja ragistades ajasin suurema tihaseparve kihama. Teiste hulgas hakkas ka sabatihane silma. See lind on siis minu aastanimekirja 101. liik. Vettekukkumisest oli vähemalt mingigi kasu.