looduskalender.ee

 

Vöötkakk

 

Jaanuari linnuelu mõjutas suuresti möödunud aasta pikaks veninud sügis. Detsembris õiget talve ei saabunudki ja ka jaanuari algus oli läänesaartel pigem hilissügise nägu. Meri ei olnud jaanuari alguses veel jäätuma hakanudki ja ka sisemaa suuremad järved olid aasta alguses veel jäävabad. Seetõttu oli kõikjal, eriti aga läänesaartel, palju veelinde kohal. Ka kahlajaid, kes üldjuhul hiljemalt novembris meilt lahkuvad, leiti jaanuari alguses tavapäratult palju. Kiivitajaid nähti mitmes kohas läänerannikul, tikutajate vaatlusi on jaanuarist teada vähemalt kolm, rüütasid oli jaanuari alguses Keemus (Matsalu lahe lõunakallas) kohal veel lausa 160! Viimaste päevade külmalaine on hilinenud rändurid muidugi liikvele ajanud ja valdav enamus veelinde on meilt lõpuks lahkunud.

Jaanuaris leiti ka mitmeid talvel haruldasi värvulisi. Teada on mõned põldlõokese, nõmmelõokese, sookiuru, laulurästa ja linavästriku vaatlused, kuldnokkasid nähti veel parvede kaupa. Isegi ühte väike-lehelindu vaadeldi 1. jaanuaril Lääne-Saaremaal, Viljandimaal nähti must-lepalindu veel 21. jaanuaril.

Põnevamatest talvitajatest leiti jaanuaris veel vähemalt 5 väikepütti, 4 taita ja 4 sookurge. Neid liike pole varasematel talvedel Eestis nii palju kohatud. Kõigi põnevamate leidude kohta saab infot Estbirdingu veebilehelt või e-Elurikkuse andmebaasist.

Haruldustest ja eksikülalistest vaadeldi jaanuari alguses Laoküla rannas Harjumaal puna-veetallajat (leiti 31. detsembril ja nähti samas kuni 3. jaanuarini), kahes kohas -Vormsi saarel ja Valmaotsal Tartumaal – kohati vöötkakku, Paldiskis nähti jääkajakat ja Tartumaal Kärknas lumekakku. Talviseid “rarikakke” leiti tegelikult üllatavalt vähe, vähemalt vöötkakke oleks rohkem lootnud näha. Aga, aasta esimesed rarid on siiski leitud ja Estbirdingu korraldatava võistluse Rarileidja 2012 esimesed punktid on jagatud.

Minu 2012.a liiginimekirja kogunes aasta esimese kuuga 105 linnuliiki. Kordan taas, et see pole kaugeltki mitte erakordne tulemus. Näiteks 2009. aastal said kõvemad linnuvaatlejad 100 liiki täis juba 3.-4. jaanuaril. Sel aastal oli selle omalaadse rekordi kordamine või ületamine teoreetiliselt isegi võimalik, aga minu eesmärgiks on kogu aasta jooksul võimalikult palju liike leida ja aasta alguses tormamise plaani ei olnud. Minu aastanimekirjast on mitmed tavalisemad liigid (nt kodukakk, händkakk, hallpea-rähn, laanepüü) veel puudu, aga nende pärast ei tasu muretseda, sest kevadiste retkede ajal kohtan neid kindlasti mitmeid kordi. Pigem olen keskendunud haruldaste ja raskesti leitavate liikide otsimisele. Minu liiginimekirjas on juba sellised rasked liigid nagu puna-veetallaja (bongatud 1. jaanuaril Laokülas), jääkajakas (leitud 28. jaanuaril Paldiskis), vöötkakk (bongatud Valmaotsal), kassikakk (2 vaatlust), hele-urvalind (2 vaatlust), lisaks olen ära näinud ka Saaremaa “kohustuslikud” talveliigid kirjuhaha ja merirüdi. Aga talvistest liikidest on mul leidmata veel mägi-kanepilind (jaanuarist teada vaid 1 vaatlus), lumekakk (teada vaid 1 vaatlus, lind ei olnud bongatav) ja männileevike (teadaolevalt ei ole sel talvel Eestis veel nähtud). Kokkuvõtvalt võib ütelda, et aastanimekirja osas ühtegi tõsisemat tagasilööki pole siiani olnud, puuduvate talveliikide leidmiseks on veel õige mitu kuud aega.