looduskalender.ee

 

Urvalind

 

 

Urvalinde võimegi kohata meil ainult rändeajal ja talvel - meil nad ei pesitse. „Seemneaastast“ oleneb muidugi talvitujate arvukus. Toitutakse meelsasti kase ja lepa või lume alt välja jäänud umbrohtude seemnetest. Toidumajade juurde ilmutakse pakaseliste ilmadega, ikka salkades, rohkem maapiirkondades või linnaveertes. Toitutakse enamalt jaolt maapinnal, nendest seemnetest, mida teised toidumajast alla on pudistanud. Talvitujate hulk on aastati äärmiselt kõikuv – mõnekümnest tuhandest kuni poole miljoni linnuni.

 

Urvalinnud on kenad ning inimest eriti ei pelga. Silma torkavad karmiinpunane laup ja kollane nokk. Selg ning küljed on linnukestel pikitriibulised. Isaslindudel on uhkustamiseks roosakas rinnaesine. Värvikas sulestik on isendite lõikes väga kõikuv, mõnel tegelasel võib  puududa isegi liigitunnus – punane laup. Suuruselt jäävad nad rasva- ja sinitihaste vahepealsesse kaalukategooriasse.