looduskalender.ee

 

Siisike sanglepal.

 

Et raskel talvel võib hukkuda kuni 70 protsenti meie pöialpoistest, on kindlasti ehmatav, aga siiski aimatav – pöialpoiss on nii väike, mistõttu tema kehapinna ja ruumala suhe on temperatuuri järskudele kõikumistele eriti tundlik. Kuidas aga rapsikasvatamine mõjutab rohevindi arvukust, üllatab kindlasti paljusid. Linnuteadlase Jaanus Eltsi kaanelugu värskes “Loodusesõbras”  tutvustab meile nõnda ühte linnusõprade ja teadlaste ettevõtmist - talvist maismaalindude loendust.

 

Need tublid loendused on 25 aastaga (sünnipäeva-aasta!) kogunud tublisti andmeid. Näiteks teame nüüd, millistel liikidel on viimase veerandsaja aasta jooksul läinud hästi, millistel halvasti. Samuti, kelle toidulaud on muutunud.

 

Ühtlasi saame teada, milliseid liike on  koondumiste tõttu väga raske loendada, kuna autor kirjutab ka loenduse argipäevast: Linnusõbrad peavad käima läbi rajad, mis koosnevad erinevatest maastikest ja elupaikadest. Autor kirjutab, et  parimatel aegadel on kasutusel olnud kuni 82 rada ning laekunud on 180 ankeeti, aga et viimastel aastatel pole nii palju ankeete ette näidata.

 

Talvel toimub meil siiski päris hulganisti igasugu linnuloendusi.  Ajakiri kirjutab ka südakuul toimunud aialinnuvaatlusest, mis polegi õieti tavapärane loendus, vaid üritus, millel saaks osaleda oleks iga eestlane. Siiani on osalejaid olnud vähevõitu, ent kuna iga vaatlus kasvatab loodussõprust, tuleks toda peredele sobilikku ettevõtmist võimalikult paljudele teadvustada: et ikka külvata seemet keerulisemate linnuloenduste järelkasvule.

 

Hääd vaatlemist!