looduskalender.ee

 

Jõgede veepeeglid ilmuvad nähtavale. Suur-Emajõgi Palupõhjas

 

Pool kaheksa. Päike tõuseb kahkjast udust, pillub oma esimesed kiired puudele. Kusagilt ilmub rohevindiparv, esimene selleaastane hallrästas keksib keset lund. Korraga lähevad linnud ärevile, rästas kähistab vihaselt valge vaimu peale...

 

Nädala neli ilmamärki:

 

Vaim pole keegi muu, kui meie garaaži elama kolinud nirk. Aina vallatumaks lähevad selle pisikese kärplase jooksutuurid meie heki all. Viuh, on ta ühe põõsa all, siis jälle kümme meetrit eemal. Vahel tundubki mulle, et neid loomakesi on kaks. Sest üks, keda ma ühel hommikul magamistoa kardinat eest tõmmates akna all mööda räästaalust hangeharja jooksmas nägin, oli veidi hallikam – just nagu tuhaämbrist läbi käinud ja veidi suurem. See linnuehmataja seal põõsaste all on endiselt säravvalge ja vallatu. Aga põnevad on nirgi jäljed – need on imepisikesed justkui sõrmeotsa suuruste käppadega kassikese jäljed. Õues lumel on nad inimese jälje pikkuste vahedega paaristäpid, garaaži ukse all lumel segiläbi tallatud täpikesed. Imekspandav on ka nirgi keha, see on nagu pikk valge ja karvane vorst, mil pisikesed lühikesed käpakesed all ja see keha ei hüppa vaid justkui vonkleb ussilikult ühelt hangelt teisele. Vend soovitab mul kiviaeda ehitama hakata, aga ma pole veel kindel kuidas see siia linnapilti sobib, sest tõesti, nirkide vallatus mu akende all näitab, et järelkasvu on peatselt tulemas.

 

 

Loodus tärkab köögis

Eelmise nädala sula oli see, mis pani ka inimeste vere kihama. Teate seda kevadist kutset, et peaks minema vaatama, mis maakodus saanud on? Kas räästaalused peenrad on juba paljad? Ja kas midagi saab juba teha? Tegelikult on tööd seal veel üsna talvised, saab võsa raiuda ja puid lõhkuda. Ja uurida, kuidas mesilaspere on talvitunud. Tõesti, esimesi talve jooksul hukkunuid on juba lumele poetatud. Elluärkav on taimeriik ka köögis, sahvris ja keldris – kartulitel on idunupsud, sibul venitab korvis pikki rohelisi võrseid.Meie viimane kõrvits hakkas kolmapäeval sünnitama ja paiskas kera seest veeloigu põrandale. Võtsime kevadise sünnituse vastu, ilusad roheliste idulehtedega lapsed olid sees. Kuus neist said lastesõime - turbamullas nad nüüd sirguvad. Aotäht ei kavatse streikida palgaküsimustes ja lubas lapsi korralikult hooldada.

 

Lõokesed ja kiivitaja suletutt

Põnev on elu ka metsas ja soos. Kõik tegelased hakkavad talveunest virguma. Tihaselaul käib nüüd täiel rinnal, sulahommikutel üritas iga kollakõht ronida teisest kõrgemale oksale, et seal siis oma isavõimeid kiita. Kui on plaanid mõni neist kiidukukkedest enda õuele saada, siis tasub just nüüd pesakast kokku klopsida. Igat liiki rähnid hakkavad vaikselt oma rähnitrummi käima tõmbama. Enn Vilbaste teatab, et Pärnumaal on tedred kaselatvades pungasöömal, hommikul kostab mängupaikadest juba vaikset kudrutamist. Alam-Pedjal retke teinud Pille Tammur kinnitab, et vähemalt kahes kohas oli tedremängualgeid kuulda ja et ka merikotkas kiljus ärevalt. Aga rabades käib aktiivselt ka rongamäng. Sõrve linnujaama vaatleja Matti Martinson annab aga teada, et 23. veebruari tormiga saabusid esimesed põldlõokesed ja kohe pühade järel ka esimene kiivitaja.

 

 

Sammu soos

Tõsi, nädala sees tuli kurb teade, et looduskaitsjailt matkaradade valitsemise üle võtnud Riigimetsa Majandamise Keskus ei suuda tagada Saaremaa ühe põnevama soo – Koigi raba laudtee korrasolekut ja sinna võib minna vaid „omal vastutusel“. Üha enam hakkab meie matkaradadele selliseid silte tekkima, ei tea, kas on puudus rahast või tahtest inimesi loodusesse kutsuda. Igatahes olge sellistel kahe aasta jooksul remontimata laudteedel ettevaatlikud, targem on käia soopinnal kui mädast lauast läbi vajudes jalg murda. 

 

Eesti allikad:  Kave läte

Tartu-Viljandi maanteel enne Puhjat, sügaval Kavilda jõe ürgorus asub püha Kave allikas, kust paljud tartlased käivad joogivett toomas. Pärimuse järgi on Kave ilmasünnitaja, Kalevalas on ta nõidlauliku Väinamöise ema. Meil võiks see olla siis Vanemuise ema allikas. Allika juurde viib teerada ja allikas ise on peidetud betoonraketisse, mille sees meetri sügavuselt pulbitseb välja puhas allikavesi. Kavilda allika veel usutakse olevat inimesele tervendav mõju, eriti silmadele. Allika lähedal on ka muistne hiiesalu kuue pärnapuuga. Igal nädalal allikalt vett toov looduskoolitaja Helle Kont kirjeldab: „Kaika Laine soovitas mul maoülihappesuse vastu juua igal hommikul klaasitäie vett, millesse on õhtul pandud hõbelusikas meega. Mesi, hõbelusikas ja Kave allika vesi on mind tervena hoidnud aastaid.“ Küllap on abisaajaid palju, sest teerada allikale ei ole kunagi rohtunud ja sinna on jäetud ka ohtralt tänuande.

 

 

TSITAAT: Sel aastal, kui küindlakuus on 29 pääva, on tütarlastel peigmehe valimise õigus. Käina

 

SOOVITUS: Liigaastal ei tohi keegi ehitamist alustada, ega töökohti vahetada, see toovat vaid õnnetust. Aga sel aastal saavad väga paljud vanatüdrukud mehele, neil tuleb vaid ise aktiivne olla. 29. veebruaril, tondipäeval, ei soovitata aga pikki reise ette võtta ega ka öösel ringi käia, sest vanapagan viivat siis hinge minema.