Sõrve säärel oli kogu päeva jooksul mõnus kevadilm – tuulevaikus ja päike küttis kõvasti. Aga ränne oli pea olematu, vaid mõni üksik luik ja koskel oli seda nägu, et nad on just Läti poolt tulnud. Ühtegi uut saabujat, s.t. uut liiki ei märganud, ehkki sai 4-5 tundi merepunkril
staiatud. Päeva põnevaimaks linnuks oli räts, kes lendas merepunkrist läänes olevalt Suurrahult ilmselt otse Lätti välja. Nii palju, kui toruga näha oli, lind kusagile kõrvale ei kaldunud. Kahjuks oli ta täpsemaks määramiseks liiga kaugel. Päevasel ajal võiks nagu pigem
soorätsu kohata, aga ta võis siiski ka
kõrvukräts olla. Käitumise järgi soorätsuks määramine oleks aga ilmselge
väänamine. Ehkki reeglite järgi saab ka määramata linnu eest punkti, kui sama liigipaari või rühma ühtegi määratud lindu veel kirjas ei ole, ei hakka ma oma aastanimekirja selle määramata rätsuga solkima. Kõrvukrätsu kohtan ma sel aastal kindlasti veel ehk isegi kümneid kordi. Sooräts on küll palju raskemini leitav liik, aga saan temagi vast suurema vaevata nähtud.

Hele-urvalind (29.02.2012 Sõrve säär)
Ilusa ilmaga toimus mõningaid muutusi ka lindude toitmiskohtades. Rannas oli sajast
hangelinnust alles vaid paarkümmend ja suuremast
põldlokeste parvest oli järel vaid kümmekond lindu. Ilmselt rändasid edasi põhja poole. Samas oli kolmele
õõnetuvile lisa tulnud, nüüd oli neid jää peal juba viis. Linnujaama toidulaua juures käis kogu aeg kõva möll. Suure vintlaste ja tihaste massi sees ilmus äkki kaamera ette ka üks
hele-urvalind. Sai üks klõps tehtud ja läinud ta oligi. Seda liiki polegi ma varem vist Saaremaal näinud.
Õliga määrdunud
aule oli täna Sõrve sääre ümbruse randades näha kokku 9, lisaks ka 1
rohukoskel. Kõik nad ilmselt hukkuvad lähimate päevade jooksul, soojem ilm kahjuks vaid pikendab nende piinu. Õnneks pole uusi õliseid linde eriti juurde tulnud ja loodetavasti enam ei tulegi.
Õliga määrdunud aulid üritavad ennast puhastada (29.02.2012 Sõrve säär)