looduskalender.ee

 

Suur-kirjurähn

 

 

Tänavune kuuskede käbiaasta oli üldiselt kesine ja seetõttu on ka meie rähnid liikunud toiduotsingutel arvatavalt lõuna poole. Suur-kirjurähn on meil kõige arvukam talvituja, läbirändaja ja muidugi ka tuntuim.

 

Levinud pea kõikjal – nii metsades, puisniitudel, parkides, kui koduaedades. Väldib põhjusega hästi hooldatud ja majandatud metsi - seal võib lihtsalt nälga jääda. Vanad, osaliselt kuivanud puudega puistud on hääks elupaigaks nii metsaputukatele, kui nende vastsetele ehk seal on rähnidel toimetamist küllaga.

 

Välimus on suur-kirjurähnil selline, et segamini kellegagi ajada päris keeruline. Kaalult max sada grammi , seega eelmisest tutvustatust – nõgikikkast üle kolme korra kergem. Sulestiku järgi äratundmisega on lihtne. Kõhualune on loodusvalge, ilma triipudeta, õlgadel suured valged, piklikud laigud ning valge on ka silmaümbrus ja põsk. Sabaalused on kõigil punased. Nüüd pane tähele - isalinnul on kuklal väike punane laik, emaslinnu pealagi on tervelt must, aga noorlindude tunnuseks on punane pealagi. Nii lihtne see ongi, kui tead ja märkad.

 

Suur-kirjurähni kohaloleku reedab tihti selline terav häälitsus "kik". Trummeldamine on enamasti lühike ning kiire seeria, 6...7 löögist. Nõnda nad oma territooriumi valdamist teistele kuulutavad, aga vastavad nii naabrid, kui emaslind, kellele meeldib samuti endast märku anda.. Otsitakse hästi kuivanud, seega hää ja kõlav puuoks, vahel mõne maja plekkkatus või puidust elektriliinipost, mille tippu katab plekist kate – lagedal kostab sellisel põristamine eriti kaugele ja annab trummeldajale kindlalt uhke enesetunde.