Foto: Arne Ader
Loodusheli: Veljo Runnel
Sookuretants
Väikesed sookurgede seltsingud saabusid juba märtsis. Enamus linde on saabumas juba suuremate parvedena, kus paarikümne linnu ringis. Kevadised rändeparved on palju väiksemad, kui sügisesed kurekolmnurgad.
Pikaealistel lindudel algab ka pesaelu vanemalt. Kolmeaastaste noorlindude paarid moodustuvad juba talvitusaladel ja esimesel kooselu suvel hõivatakse omale sobiv territoorium. Kurnani enamalt jaolt ei jõuta. Neljandal-viiendal kevadel on sookured piisavalt täiskasvanud ja saavad järglasi.
Sookurgede tants on omaette vaatepilt, keeruline kirjeldada, seda peab ise nägema (vaata Arne pildilt). Kru-kruu, on looduses liikujale tuttav heli ja seda häält teevad kurepaarid duetis – üks kurepaarist hõikab ja teine vastab koheselt.
Saabujad hõivavad omale sobiva maaala pesitsemiseks - see on kindlasti vesine, kas lage- või põõsassoos, järvede tümadel kallastel, rannaluhtadel... Ikka sinna kuhu pole asja rebastel, kährikutel. Pesa on lihtne kuhi lähedalolevast materjalist: mätastest, kulust, pilliroost jms-st. Enamus pesitsejatest alustab munemist aprilli teisest poolest alates. Emaslind muneb üldjuhul kaks suurt rohekat tooni muna, mis punaka kirjemustriga ning asub neid kohe hauduma, teda asendab sageli isaslind. Pesalt lahkudes varjatakse munad kõrtega. Pesitsuse ajal ollakse vaiksed ja peidulised vaid varahommikul võime sealt kuulda pesitseva paari valju duetti.