looduskalender.ee

 

 

Hommikul oli Tartus ilm jätkuvalt vihmane ja sai lõpuks vähe kauem magada. Aga siiski oli kavas välja minna, retkesihiks olid Pärnumaa parimad linnuaugud. Teel tegin esimese peatuse Rämsi poldril, kus üleujutusalal on päris palju veelinde näha. Kohe autost välja astudes sain esimese uue liigi kirja – 3 mudatildrit lendasid kõvasti häält tehes ringi. Mõni hetk hiljem ajas välja-loorkull suurema pardiparve üles ja linde binokliga jälgides märkasin äkki pea kohal viupartide hulgas suuremat hallikat kahlajat, kellel alapool ja ka kaenlaalused olid mustad. Muud varianti ei ole, see lind on plüü! Aga, mida see elukas praegu siin teeb? Üldjuhul nähakse läbirändavaid plüüsid meil mais ja peamiselt ikka läänerannikul, sisemaal on ta harv külaline. Samas, kui e-Elurikkuse andmebaasist natuke otsida, siis ka möödunud aastal nähti peaaegu samal ajal kolme plüüd Tartu külje all Aardla poldril. Seega, midagi eriti erakordset selles leius polegi.

 

Käisin taas ka Navesti poldrilt läbi. Suurvesi on siin kiirelt alanemas, aga alal on endiselt palju veelinde paigal. Põnevaimaks linnuks oli täna siin räusktiir (3 lindu ülelennul), keda sisemaal väga tihti ei kohta. Uusi liike Navesti poldrilt ei leidnud, aga läheduses Venevere küla juures tiirutas Navesti jõe kohal suitsupääsukeste hulgas ka üks räästapääsuke. Hakkavad nemadki tasapisi saabuma. Kaldapääsukesega läheb veel aega, tema saabub meile alles mais.

 

Pärnumaal suundusin algatuseks Audru poldrile ja üritasin siinset pardisuppi läbi torutada. Paari tunniga jõudsin üle vaadata vaid poldri idapoolse osa, kus ulatuslikul üleujutusalal peatub tuhandeid parte. Arvukaimad olid täna viupart (1100), piilpart (850), tuttvart (700), soopart (460), sõtkas (210) ja luitsnokk-part (120), lisaks veel 2500 hane (peamiselt suur-laukhaned) ja 500 valgepõsk-laglet. Siingi võis rändel olevaid räusktiire näha – 5 lindu lendas kõrgelt üle. Uue liigina sain oma aastanimekirja Audru poldrilt tumetildri, aga tänane päev ei jäänud ka ilma kõvema rarita. Olin pardiparve juba mitu korda läbi torutanud ja kavatsesin juba edasi liikuda, kui märkasin kaugel üleujutusala teises servas ühte väikest pütti sukeldumas. Kui lind uuesti vee peale tuli, siis oli kohe asi selge – see lind on mustkael-pütt! Tegemist on kõva rariga, keda linnuharulduste komisjoni andmetel on Eestis kokku vaid paarkümmend korda nähtud. Pärnumaal pole seda liiki varem üldse kohatud. Viimastel aastatel on mustkael-püti vaatlused meil siiski sagenenud, 2011. aastal oli isegi 5 leidu. Alates 1990-ndate algusest on seda liiki meil nüüd siis kokku 12 korda leitud ja on kuidagi juhtunud, et neist lausa kaheksal korral olen ka ise linnu ära näinud.

 

Järjekordne udupilt - mustkael-pütt Audru poldril 24.04.2012.

 

Kuna lind oli kaugel ja lähemale minna ei õnnestunud, siis üritasin läbi toru tavalise objektiiviga kuidagi pilti teha. Udupildilt on õnneks olulisemad tunnused (pea kuju ja muster) näha ja linnuharulduste komisjonile on vähemalt mingigi tõestusmaterjal olemas. Õnneks jõudsid ka paar kohalikku linnuvaatlejat linnu ära näha. Loodetavasti jääb pütt paigale ja homme õnnestub paremaid pilte saada.

 

Aga, tänasel päeval oli veel üks üllatus varuks. Õhtuks jõudsin Kabli linnujaama. Kuna homme peaks mõõdukas idakaarte tuul puhuma, siis võiks siin hommikul korralikku värvuliste rännet näha. Linnujaamas järgmiseks päevaks ettevalmistusi tehes küsis ühel hetkel Juho Könönen, kes praegu siin rännet loendab, et millal rohunepid tavaliselt Eestisse saabuvad? Alguses ei saanud kohe soomekeelsest liiginimest aru, aga kui Juho teatas, et üks parasjagu mängib linnujaama ees, siis hüppasin ka ise kiiresti välja. Oligi nii, üks rohunepp „plõgistas” täie hooga mõnekümne meetri kaugusel rannaniidul. Seda lindu poleks siit küll leida lootnud. Ju ta oli just rändelt maha sadanud, otsustas natuke mängida ja siis edasi liikuda. Tund hiljem lindu enam kuulda ei olnud.

 

Tänase järjekordse põneva retkepäevaga lisandus minu 2012.a liiginimekirja 6 uut linnuliiki, kokku on neid nüüd 188.