looduskalender.ee

 

 

 

 

 

Rannailmad on käes ja lapsed küsivad päris sageli kaldaliivale uhutud karbipoolmete kohta: kus nad elavad ja mida teevad? Meie merevees elutsevate karpide poolmed on ühendatud lukusidemega ning karbid kontrollivad neid sulgurlihaste abil. Vees elutsevate karpide poolmed on veidi avatud, et vesi ja muidugi seal leiduv plankton ning hapnik karbiservades olevate „ripsmetega“ saaks kenasti omandatud.

Karp suleb ohu korral koheselt kaane.

 

 

Söödav südakarp on meie rannikumere tavaline limus. Karbi pikem külg umbes kolme sentimeetrine, ribilise ja kiirelise valkja kojaga. Elutseb tavaliselt suhteliselt madalas merevees, kus sügavust kuni kümme meetrit, harva sügavamal. Kaevub vajadusel liivasesse merepõhja aga suudab jala abil liikuda isegi väikeste hüpetega. Toitub pisiloomadest või jäänustest, liivateri katvatest baktereist, aga ka räni- ja sinivetikatest. Kaladest on südakarbid toiduks lestadele ja kammeljale. Merelindudest sukelpartidele.

 

 

Balti lamekarbid on värvilt roosakad või valkjad, koda õhuke ning habras umbes kaks ja pool sentimeetrit oma pikemas parameetris. Eelistab madalat riimvett ning kaevub ülemiste kihtide põhjamudasse, sealt filtreerib oma toidu. Talub karpides kõige paremini merevee soolsuse vähenemist, elutsedes madalama veega (sügavust kuni 40 m) aladel. Lamekarpidest toituvad paljud kalaliigid ja ta ise on hinnanguliselt meie arvukaim merekarp.

 

 

Liiva uurikarp on suurim, valkja kojaga kuni kümne sentimeetrise pikkusega, meile laevade ballasteveega saabunud võõrliik. Soojalembene elutseb kuni neljakümne meetri sügavuseni ja on meil juba suhteliselt arvukas.

 

 

 

Söödav rannakarp on piklik, tema eesots aheneb tugevalt. Koja värvus sinakasmust ja pikkust paar-kolm sentimeetrit. Nemad elutsevad vahest päris suurte kolooniatena, kinnitudes kõvadele pindadele sarvkiustikuga. Nõnda paigal olles toitutakse veest hõljumit filtreerides. Kaladest on nad toiduks lestadele ja kammeljatele, olulised sukelpartidest hahkadele. Paljud on karpe kauplustest ostnud, konservide sisu on püütud mujalt maailmast näiteks Taanist, kus merevee soolsus suurem ja karbid kaubanduslikus mõõdus.