looduskalender.ee

 

29. juuli

Pikema pausi järel pääsesin lõpuks taas retkele. Kavas oli mõned vanad madukotka leiukohad Põhja - Eestis üle vaadata. Viimastel aastakümnetel pole madukotka pesitsemist Eestis tõestatud, vanad territooriumid on tühjad ja vaatlusi on üldse väga vähe teada. Tänavu on linnuvaatlejate seas vaid nelja vaatluse info liikunud, aga praeguse seisuga on linnuharulduste komisjonini neist vaid üks teade jõudnud. Sügiseks on näha, kui mitu teadet üldse sõelale jääb. Madukotkast täna, nagu ka varasematel otsimisretkedel, leida ei õnnestunud. Kui lähipäevadel ilm lubab, siis käin veel mõned Loode - Eesti vanad leiukohad läbi, aga tundub, et madukotka leidmine tuleb tänavu ära unustada.

 

30. juuli

Looderannikul oli täna tuuline ja pilvine ilm, mis röövlindude staiamiseks ei sobi. Kuna öösel sadas, siis võis oletada, et rändelt on arvukalt kahlajaid maha sadanud ja röövlite staiamise asemel külastasin siis kahlajaauke. Mitmel pool randades oligi arvukalt rüdisid maas, kõige liigirikkam seltskond tegutses Haversi rannas. Siin oli kogu kompott koos. Kõige arvukamaks liigiks oli soorüdi, keda oli kokku 230 lindu näha, aga ka 25 kõvernokk-rüdi ja 30 liivatülli tegutses adruvallidel. Torutasin Haversis kahlajapunte ligemale 2 tundi ja liike kogunes õige mitu. Põnevamatest elukatest hakkas teiste hulgas silma 2 leeterüdi, 1 veetallaja ja 1 plütt, lisaks tavalisematest liikidest veel 1 suurrüdi, 2 väikerüdi, 1 värbrüdi, 2 väiketülli, 1 mustsaba-vigle, 2 vöötsaba-viglet, 3 kiivitajat, 2 vihitajat, 1 metstilder, 15 mudatildrit, 3 heletildrit, 1 tumetilder, 4 tikutajat, 2 tutkast ja 1 väikekoovitaja. Haversis on hea võimalus kahlajate määramist õppida, palju liike on korraga nina all tegutsemas ja lindudele pääseb suhteliselt lähedale.

 

Udupilt Haversi rannast. Kui natuke kujutlusvõimet rakendada, siis hakkab adru sees suurem punt soorüdisid, kõvernokk-rüdisid ja liivatülle silma. Tumedal taustal on linde raske märgata. Alles torutades saab aru, kui palju neid tegelikult ringi sibab. (30.07.2012)