looduskalender.ee

Foto: Arne Ader

 

Nastik ujub meres

 

 

Olenevalt aastast, aga tavalisemalt juulis, muneb „nastikumamma“ niiskesse ja sooja paika kuus kuni kakskümmend viis pärgament-nahkja õhukese kestaga muna. Arenguks sobiv temperatuur peaks olema 25-30° kraadi, mida meie suveilmad tavaliselt võimaldavad. Inkubaatorina kasutatakse sõnniku-, komposti- või prahihunnikuid, kõdunevate lehtede kuhilaid, paksu samblavaipa, vanu ja pehkinud kände, adruvalle mererannas... Viimastega on tänavu „kehvasti“, kõrge veeseis on rannalt adruvallid merre tagasi uhtunud.

Ühte kohta võivad muneda ka mitu emasnastikut. Noored nastikud kooruvad enamalt jaolt augustis, on viieteistkümnest sentimeetrist pikemad ning roomavad kohe laiali, et alustada iseseisvat siuelu. Septembriga nuumatakse endid talvitusvalmiks – proovitakse kõike, mis ette võib sattuda, aga vihmaussid on kindel kraam... Vaenlasi on ussilastel palju: neid jahivad kurelised ja röövlinnud, kährik, rebane, tõhud, metssiga ja isegi siil. Talvituma asutatakse endid öökülmade saabudes.