looduskalender.ee

 

Reduämblik (must) ja krabiämblik

 

Kui sügisel juhtub vaikse tuulega päikeseline päev, siis ronivad koltunud rohukõrte ja okste tippu tillukesed noored ämblikud. Nad sirutavad tagakeha taeva poole ja hakkavad võrgunäärmetest õhku laskma pikka lennuniiti. See niit ei ole päris see, millega ämblikud võrku koovad. See on õhulisem, koosneb kolmest kõrvuti asetsevast niidist, mis kokku moodustavad tillukese langevarju. Kui niit on kasvanud piisavalt pikaks, haaravad tõusvad õhuvoolud selle endaga kaasa. Noor ämblik alustab oma esimest ja võimalik ka, et viimast õhulendu. Ikka selleks, et sünnikohast kaugemale reisida. Kuhu ta suundub, teab vaid tuul.

 

Palju langevarjuniiti takerdub taimestikku. Paljudele ämblikele lõppeb lend vaid mõne meetri kaugusel. Nendest niitidest saavad maapinnale päikeses helkivad  niidid, mida juba ammustest aegadest kutsutakse härmalõngadeks.

 

12.10 oli mitmel pool näha tillukesi ämblikke härmalõngasid kudumas.

Õhku tõusid isegi kuni 1 cm pikkused ämblikud. Rohust läbi kõndides kattus kogu keha härmalõngadest kuuega. Ka mõni kuduja sai fotokotil ja kuuel prii küüdi. Oli tore päev.