Säästkem linde aknaklaasidesse lendamisest
Pildistas ja kirjutas Vello Keppart
Üha enam kasutatakse ehituses suuri aknaid ja klaaspindu, mis peegeldavad õuemaastikku. Kiirelt lendav lind ei näe klaasi ja kokkupõrke tagajärjel saavad nad põrutada, vigastada või surma. Linnas hukkunud lindude uurimisel selgub, et kolju all on sageli verevalum, harvem õhukottide jm vigastused.
Joonis 1. Linde eksitab nii akna peegeldus kui ka hoonest läbinähtav valgus vastasaknast

Joonis 2. „Ingli” jälg aknal tiibade siruulatusega 91 cm viitab varesesuuruse linnu kokkupõrkele aknaga
Linnade ja kõrghoonete valgusreostus segab lindude rännet ning meelitab valguslõksu ööliblikaid jt putukaid. Vaid nahkhiired kasutavad vahel valgusteid putukatest toitumisel.
Milliseid meetmeid ja soovitusi tuleks ehitamisel kasutada vältimaks loomade hukkumist, annab artikli lõpus nimetatud allikas.
Milliseid meetmeid ja soovitusi tuleks ehitamisel kasutada vältimaks loomade hukkumist, annab artikli lõpus nimetatud allikas.
Soovitav lugeda: Schmid, H., Waldburger, P., Heynen, D. (2008). Vogelfreundliches Bauen mit Glas und Licht. Schweizerische Vogelwarte, Sempach.
Kättesaadav http://www.windowcollisions.info/public/leitfaden-voegel-und-glas_dt.pdf
Kättesaadav http://www.windowcollisions.info/public/leitfaden-voegel-und-glas_dt.pdf
Tekst: EOÜ
Möödunud nädalavahetusel teatati paljudest kohtadest üle Eesti akendesse lennanud ja hukkunud siidisabadest. Põhjus seisneb selles, et siidisabad ja mitmed teised linnuliigid ei taju klaasi takistusena. Linnud petab ära klaasilt peegelduv taevas ja puud ning ka läbi ruumi paistvad aknad.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles nende hoonete juures, kus sellised õnnetused praegu või iga-aastaselt juhtuvad, muutma klaaspinnad lindudele paremini märgatavaks.
Suureks abiks on see, kui potentsiaalselt ohtlikele klaaspindadele kinnitada vähemalt lindude rände ajaks mõned nähtavad elemendid, näiteks paberist lõigatud lumehelbed, päkapikud, aknale kleebitud vahtralehed vm, piisab ka maalriteibi ribadest või värvilisest märkmepaberist. Nurgaakende või läbi ruumi paistvate akende puhul võib aidata ühele poole kardina ettetõmbamine. Lindude kokkupõrkeriski on võimalik vähendada ka juba hoonete asukoha ja ümbruse planeerimisel ning arhitektuursete lahendustega. Näiteks on leiutatud spetsiaalne ultraviolettvalgust peegeldav aknaklaas, mis on lindudele nähtav.
Vastu hoonete klaaspindu lendamist juhtub lindude rändeperioodil kahjuks väga sageli. Eelkõige on see probleem kõrgematel korrustel ja nurgapealsetel või läbi ruumi paistvatel akendel. Sagedamini toimuvad kokkupõrked klaaspindadega lindude aktiivsel rändeteel, massiliste toitumiskohtade juures (näiteks pihlakad, õunapuud jt puud) ning ka lindude talvise toidumaja juures. Heal juhul lõppeb see linnule põrutusega ning ta toibub, halvemal juhul järgnevad tõsised vigastused või silmapilkne hukkumine.
Siidisabad ehk viristajad pesitsevad meist põhja- ja kirdepool ning Eestis on nad iga-aastased läbirändajad ja talvitujad. Tänavu on neil kenadel suletutiga lindudel aga invasiooniaasta, mis tähendab, et neid on saabunud Eestisse tavapärasest kümneid kordi rohkem.
Pildistas Aarne Tuule. Nädalavahetusel Tallinnas vastu aknaklaase lennanud siidisabad.
Teavet saab edastada:
Aarne Tuule