looduskalender.ee

 

Valgepõsk-lagled. Meelva, Matsalu

 

Ida poolt saabunud valgepõsk-laglede läbiränne ja toitumine rannaniitudel ning põldudel käib täiega. See musta-halli-valgekirju haneline on hallidest hanedest väiksem, aga lennupildis üsna sarnane. Kuulda pole hanedele omast kaagutamist vaid „kädinat“ ja suured parved on päris häälekad ning kaugele paistavad valgepõskede „valged põsed“.

 

Läbirändajate arv on suurenenud meil aasta-aastalt. Mõnikümmend aastat tagasi käidi toitumas vaid kevadrände ajal. Lagled on ettevaatlikud linnud, hoolimata sellest, et jahti neile ei peeta. Toitumiseks valitakse avatud niidud ja põllud. Viljakasvatajatele on nad ebameeldivad külalised sest võivad hulga orast ära süüa, aga rannakarjamaad ja niidud on meil paljus roogu ja võssa kasvanud - nii see lagleelu käib - süüakse seal, kus miskit võtta. Läbirändajaid on üle 70 000 ja mõned väiksemad parved toituvad ja tunnevad ennast Eestis hästi lume saabumiseni.

 

Koos valgepõskedega rändavad üksikud punakael-lagled (Branta ruficollis).

 

Kanada lagled. Hornborga järv, Rootsi

 

 

Lagledest kõige kogukamad, kes toituvate valgepõsk-laglede hulgas suisa „hiiglastena“ välja paistavad – vahel rännatakse ja toitutakse seltsis.

 

Mustlagled

 

 

Mustlagle on liigikaaslastest nimele kohaselt kõige tumedam, aga ka kõige pisem. Vanalindudel on mustadel kaelakülgedel väikesed valged laigud, need noorlindudel puuduvad. Linnud jätavad musta-pruuni-hallilaigulise üldmulje. Neid rändab meie rannikult läbi vähearvukas hulk, toitutakse mererannas – näiteks Loode-Eestis (nähtud viimastel nädalavahetustel), Osmussaare ümbruses, Sõrve säärel (Marguse andmetel kümmekond isendit) ...

 

Mustlagle