looduskalender.ee

 

Sõrve säärel oli hommikul kerge uduvine ja seetõttu oli põõsastes rohkem sidinat kuulda, linnud lihtsalt ei kippunud väga rändama. Võrkudesse sattus paari tunniga ligemale 50 lindu, aga kedagi põnevamat teiste hulgas ei olnud. Kuna lähipäevadeks lubatakse õige santi ilma, siis otsustasime selleks korraks poe kinni panna ja mandrile kobida. Pole selge, kas sel sügisel rohkem Sõrve linnujaama jõuan, aga vähemalt detsembri alguses talvepunktide kogumise ajal tulen tagasi. Sõrve säärel toimuvast võib täpsemalt lugeda Sõrve linnujaama päevaraamatust.

 

Sinisaba, rõngastatud 29.09.2012 Sõrve säärel, Eesti 5. leid

 

Mis siis Sõrve säärelt sel sügisel meelde jäi? Raridest muidugi sinisaba, kes 29. septembril võrku sattus. Võrgust tuli 3. oktoobril ka Sõrve sääre tänavune ainuke vööt-lehelind, keda on sel sügisel Eestis kokku 6 korda kohatud. Kogu sügise on Sõrve säärel paigal püsinud üks tuttlõoke, kes esimest korda näitas ennast juba 19. augustil. Talvepunktide kogujad loodavad, et see lind püsib paigal ehk isegi detsembrini. Rände poole pealt meenub rekordiline põhjavindi ränne 9. oktoobril, loendasime neid siis päeva jooksul kokku vähemalt 102 500 isendit. Sooja sügise tõttu võis oktoobris Sõrve säärel päris palju hilinejaid näha, aga kahe liigi puhul tuvastasime lausa rekordiliselt hilised leiud – 9. oktoobril õnnestus pildile saada võsa-ritsiklind ja

Eesti hiliseim soo-roolind, rõngastatud Sõrve säärel 12.10.2012 (Foto: Uku Paal)

 

12. oktoobril sattus võrku soo-roolind. Üle mitme aasta sai Sõrve säärel veidi pikemalt linde ka püütud ja rõngastatud. Praeguseks hetkeks pole veel taasleidudest teatatud, aga Sõrve säärel õnnestus kätte saada 1 Soome rõngaga punarind, kelle rõngastusandmeid veel ei tea ning 2. oktoobril sattus võrku paar nädalat varem 17. septembril Pärnumaal Kabli linnujaamas rõngastatud pöialpoiss.

Järgmine linnuretk viib järgmisel nädalavahetusel juba Loode-Eestisse, sest 19.-21. oktoobril peab Läänemaal Tuksis oma üldkoosolekut Estbirding. Kui suurem kamp linnuvaatlejaid loodusesse lahti lastakse, siis satub ehk ka mõni põnevam elukas vaatevälja.