Uued kaamerad

Looduskalender

KIK toetab:

Novembri esimene nädal: sügise rõõmupisarad

05.11.2012 - 14:37 |  Looduskalender
Kirjutas Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee
Pildistas Arne Ader
 
Kärevere luht
 
Suur hall karvakera vihmamustal puul. Puudu on vaid „Uhuu!“ Jah, mets paistab jäägitult läbi. Ses raagus metsas peab jahti helehall händkakk. Tõsi, tema peab jahti hiirepiuksude järgi.
 
Nädala neli ilmamärki:
õitsev varsakabi,
kuldnokk murul,
vingerdavad vihmaussid
ja suur udu sulal maal.
 
Talv on taas mägede taga, ta kihutas põhjamaa tundrutele, sinna, kus on tema õige koht. Ärajäänud sügis sai oma loa kätte ja nüüd nutab ta õues rõõmu pärast. Nutab nii tihedalt, et inimlaps ei taha kuidagi sinna pisarateilma minna. Ja nii istungi toas nina vastu aknaklaasi ja vaatan õues toimuvat. Hetkeks kui päike kiirevihu pilvesagarate vahelt läbi heidab, näen linnurahva rõõmu. Tihased tantsivad rõdulaual ja näksivad Itaaliast, reisikoti põhjas toodud pitsat. Võin üsna kindel olla, et neid tihaseid toidan ma talv läbi ja lõunamaale lendamise tung puudub neis täielikult. Aga põldvarblased! Neis on bioloogiline kell kas ette või taha käinud. Kahekesi mehkeldavad nad pesakasti juures. Isalind istub kasti katusel kui emalind midagi talle pesakastiavast rõõmsalt seletab. Suurem suleline lendab hetkeks minema ja tulebki varsti kõrrenokatäiega. Kuulge, sõbrad! Talv on tulemas. Aga seda talve ei paista nüüd tõesti enam kusagilt – tihni-tähniline kuldnokk jalutab murul ja naabermaja ehitusel otsib justkui pesapaika must - lepalinnu paar. Ja heki all tuustivad suurnokad ploomikive justkui kevadel. Ainsam, mis sügist meenutab, on lehekuld puude all.
 
Händkakk toidujahil
 
Puud ootavad tormi
Puud, jah puud on enamasti raagus. Raagus on nad metsades ja külavahel. Kuid linnaparkides on suuri vanu pärnasid, mis kuldkollaseid lehti veel otsani täis. See, et tammelehed puu otsas kulda kõlistavad, pole siiski ime, seda teevad nad vahel talv läbi. Aga õunapuud ja ploomid on veel lehes, sirelitest ja mustsõstardest rääkimata. Ja et külm taimi eriti ei kohutanud, näitab see, et naadid ja nõgesed on veel täiesti elus. Saialilledki said kümne kraadise pakasega hakkama ja varsakabjad ei pidanud paljuks õitsema hakata. Siiski, igavesti see soe ei kesta ja küllap võtab loodus nüüd varust ühe sügismaru ja tirib puudelt lehed lõplikult maha.
 
Ööliblikalend
Seda, et lehesööki veel jätkub, näitab kõiksugu putukate sebimine. Eriti aktiivsed on aga praegu ööliblikad ja on tõesti mitmed liblikaliigid, kes nii hilisele lendamisele kohanenud – sest nüüd on ohutum, enamus nahkhiiri on keldritesse või koobastesse pugenud või lõuna poole minema rännanud. Siiski on veel sääskede ampsajaid ringi paterdamas, mõni konn ei ole veel und silma saanud ja sibeleb rohus. Aga ka maapind ei suutnud nii sügavalt külmuda, et vihmaussid oleks sügavamale mullapõue pugenud ning nüüd ajab sügav sadu nad maapinnast välja.
 
Varblased ehitavad talvepesa. Koduvarblane udusulega
 
Kuusekäbist kiigud
Linnarahvas on siiski talveootuses. Viimased luiged peesitavad põldudel, lumi on nende tiiva all. Pasknääre näeb nüüd haruharva, tundub, et nad on viimasegi kui tõru kuskile metsa alla peitnud. Kõige häälekamad on rähnid, võib - olla tundub ka neile, et kevad on tulnud. Sel nädalal oma 50-juubelit tähistav taasiseseisvusaegne Ikla piirivalvur ja looduskaitsja Enn Vilbaste ütlebki, et rähnidel käib praegu suur sebimine: „Tundide kaupa kiigub mõni suur - kirjurähn kuuseladvas käbide küljes ja lüdib käbidest seemneid. Küllap tuleb siiski karm talv, kui linnud nii hoolega rasvavaru tekitavad.“ Siidisabad on jõudnud nüüd ka Eesti edelanurka, ja mitte kõik ei ole purjuspeaga lendamise eest trahvi saanud, lisab omalt poolt Kaja Kübar.
 
Teadmiste täiendamise aeg
Kõige mõnusam on praegu loodusvaatlusi teha arvutilaua taga, aurav teetass kõrval. Looduskalender.ee hülgekaamera pakub kordumatuid kaadreid, kuidas sada hüljest võtab korraga nõuks merele ujuda, nii, et isegi merikotkas jääb hämmeldunult vaatama. Ja tugitoolipõhja saab pugeda põneva raamatuga, sel nädalal esitles Ain Raal oma raamatut „Seitse tervendavat puud“. Eriti palju on selles toimeainete lahtiseletamist. „Puudes on midagi kaugelt rohkemat kui lihtsalt puud,“ ütles autor hingedepäeval raamatut esitledes salapäraselt. Veel üht tegemist tahaksin soovitada, pimedatel õhtutel pidada maha kogupere mälumäng. Küsimused ja vastused leiab trükilõhnalisest raamatust „Suur koolilaste mälumäng“, millesse põimisin ka 100 küsimust taimede kohta.
 
Raagus viirpuu
 
Sügisel mihkle ja mardi vahel on kõige parem aeg kasepuude mahavõtmiseks. Rapla.
 
SOOVITUS:
Mardilaupäeval, 9. novembril tehti tonti. Pandi aknaklaas põrisema: „akna külge niit, siis mine ise iemale, siis kammiga tõmba, siis... noh, nagu kassikontsert. Kõige parem on, kui on niisugune tühi ruum, kus inimesi ei ole, noh, teises tuas... no võtab ikka mõtlema. Sie nüer piab hästi pingul olema.“ Kadrina.
 
Eesti allikad: Karja allikas
Ka suur Tallinna linn on ome joogivett saanud muistsetest allikatest, enamus neist on aga nüüdseks saastunud ja kinni aetud. Karjaallikas ehk ka Karja - allikas oli Tallinnas praeguse Tatari tänava ääres Allika tänava vastas 24. kinnistu hoovis asunud veevõtukoht. Allikalt algasid joogikünad, millest joodeti Karja värava juures linnamüüri taga karjamaadel söövaid linnaelanike kariloomi. Karjaallikalt veeti vaatidega vett ka Tallinna all - linna jõukamate linnaelanike tarbeks. 1536. aastal aastal pärandas kaupmees Selhorst Tallinnale 400 riia marka, mille eest ehitati Karjaallikalt veekanal kuni tänapäeva Tallinna Inglise Kolledži hooneni, kuhu rajati avalik veekaev, nn Karjakaev. Karjaallikalt alguse saanud Karjakaevu kasutati kuni 20. sajandi alguseni, siis tunnistati vesi kasutamiskõlbmatuks ning kaev suleti. Karjakaevu ehitused lammutati 1915. aastal.

Deutsch |  Nädala lugu

 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)
© Looduskalender.ee | [mobile] | [e-mail] [Twitter] [Facebook] [Youtube] [Issuu] [RSS] [login]
Väljaandja: MTÜ Fenolo Veeb: Reisijutud.com Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
  

Powered by Drupal.