Foto: Arne Ader
Leevikesepaar pihlapuul
Leevikeste läbirännet oli eile looderannikul märgata. Tegutsetakse rohkem väikestes salkades ja harvemini alla sajaisendilistes parvedes. Meil pesitsenutest on osa lähilõunasse rännanud, neid asendavad põhja- ja kirdepoolsetest pesitsejatest saabunud ning saabujad.
Leevikesed on suht suured ning pontsaka olemisega linnud. Nüüd sulestikust: leevikeste pea ja saba on must, seljasulestik hall. Päranipuala säravvalge. Üle mustade tiibade jookseb päris lai helehall vööt, seda näeme nii lennul kui puuvõras istuval isendil. Isaslindu tunneme postkaartidelt, tema „leevikesepunase“ alapoole järgi, seljasulestiku on hall, aga vanaroosaka varjundiga. Emaslindude alapool on roosa varjundiga, halli seljasulestikku toonib pruunikas varjund. Noor- ja emaslindude sulestik on sarnane, aga noortel pole pea veel must, vaid pruunikas. Annab päris kergelt eristada.
Rändesalklased tegutsesid eile metsa ja kultuurmaastike piiril, seal leidub veel hulganisti umbrohtude seemneid, aga maapinnal tegutsetakse lühiajaliselt, ümbruse kontroll seal puudub, ju neile see ei meeldi. Pihlapuudel ja teistel viljadega puudel-põõsastel, kus veel vilju alles, kasutatakse toiduks ainult seemneid, viljaliha pudistatakse nokavahelt välja. Oleme ju sellist kasimata söögilauda pihlakate all märganud...
Leevikeste talviseid tegemisi vaatleme siis kui loodus lumepeidus.